:format(webp)/nginx/o/2017/10/16/7224369t1h28b4.jpg)
Soomes on puhkenud vaidlus seoses uue seadusega, mis annab osale rikkuritest õiguse mitte avalikustada oma sissetulekut.
Sissetulekut varjavad rikkurid tekitavad soomlastes pahameelt (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomes on pikk sissetulekute läbipaistvuse traditsioon, kus iga novembri alguses avalikustatakse meediale, palju kodanikud eelmisel aastal teenisid ja maksu maksid.
Maksuandmete avalikkust peetakse Soomes oluliseks märgiks riigi pühendumusest võrdsusele ja heaolule.
Soome õiguskantsler teatas tänavu, et uurib kaebusi, mis esitati maksuameti otsuse peale, mille järgi lubati 200 üle 100 000 euro teenival inimesel oma nimesid meedia eest varjata.
Ajalehe Maaseudun Tulevaisuus toimetaja Jouni Kemppainen kritiseeris esmaspäeval otsust ja nimetas seda demokraatliku ja avatud ühiskonna põhimõtteliseks küsimuseks.
Haldusõiguse professor Olli Mäenpää ütles ajalehele Kauppalehti, et maksuameti väide, et avalikustamine rikub Euroopa Liidu uusi isikuandmete kaitsereegleid, on alusetu.
Maksuameti vanemnõuniku Noora Kontro sõnul nõustus maksuamet 200 mitteavalikustamise taotlusega majanduslikel, sotsiaalsetel, tervislikel või turvakaalutlustel.
Ta lisas, et kuigi isikute nimesid meediale ei avalikustatud, on andmed nende sissetulekutest endiselt avalikkusele kättesaadavad.
Soome suurima sissetulekuga inimesed olid mullu mängufirma Supercell asutajad Ilkka Paanen ja Mikko Kodisoja, kes teenisid vastavalt 109 miljonit ja 98 miljonit eurot.
Saja jõukaima seas oli vaid kümme naist. Neist kõrgeima sissetulekuga oli Maria Severina, kes teenis 36 miljonit eurot biotehnoloogiafirma Hytest müügist.