Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/03/12711072t1h8dbd.jpg)
Kui veel üle-eelmisel aastal olid Eesti pensionifondide tootlused Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide ja suure hulga organisatsiooni mittekuulunud riikide seas kõige kehvemad, siis nüüdseks on olukord mõnevõrra paranenud, ehkki kasvuruumi on veel üsna kõvasti.
OECD värskes raportis pensionifondide kohta selgub, et ehkki Eesti pensionifondide 2018. aasta kaalutud keskmine reaaltootlus oli -5,5 protsenti, mis on küll OECD liikmesriikide keskmisest madalam, aga siiski kõrgemad kui Lätil (-6,7%), Leedul (-6,0%) ja USA-l (-6,7%).
Mäletatavasti oli maailma finantsturgudel eelmise aasta lõpus suur väljamüük ning paljudel maailma börsiindeksitel oli kehvim aasta pärast finantskriisi. Eriti suures languses olid Euroopa, Aasia ja nn arenevad turud. Tallinna börsindeks OMXT langes eelmisel aastal 6,4 protsenti, mis oli suurim langus alates 2014. aastast.
Lisaks mõjutas pensionifondide eelmise aasta reaaltootlusi inflatsioon, mis eelmisel aastal oli Eestis 3,4 protsenti, olles OECD liikmesriikide üks kõrgemaid.
Siiski, kui vaadata pikaajaliste perioodide tootlusi, siis 15 aasta keskmise reaaltootluse järgi on meie pensionifondid Tšehhi Vabariigi ees eelviimasel kohal, aga kümne aasta reaaltootluste järgi peaaegu OECD keskmised.
Raporti kohaselt kasvasid pensionivarad (pensionifondid, pensionikindlustuste maht ja muud pensionisäästud) maailmas 1,5 triljoni dollari (1,4 triljoni euro) võrra ehk kolm protsenti 44,1 triljoni dollarini (40,1 triljoni euroni), millest 42,5 triljonit on OECD liikmesriikide elanike pensionivara.
Pensionivarade maht kahanes eelmisel aastal tervelt 12 riigis analüüsitud 65st. Maht kahanes nii arenenud (näiteks Holland, Suurbritannia, USA) kui ka väiksemates riikides. Suurim pensionivarade mahu langus oli Poolas – tervelt 10,1 protsenti.
Eestis eelmisel aastal kasvas pensionivarade maht 7,9 protsenti, millega olime analüüsitud riikide hulgas keskel.
Nagu öeldud, oli pensionivara kahanemise põhjuseks eelmise aasta lõpus toimunud aktsiahindade langus.
Pensionvarade suurus võrrelduna sisemajanduse kogutoodanguga on väga erinev. Kaheksas riigis on pensionivarade kogumaht suurem kui riigi sisemajanduse kogutoodang (SKT). Kõige suurem, kaks korda suurem kui SKT, on see Taanis, järgneb 173 protsendiga SKTst Holland ja kolmandal kohal on Island (161 protsenti).
Eestis on pensionivara suurus 17 protsenti SKTst, jäädes sellega OECD liikmesriikide keskossa ja organisatsiooni mitte kuuluvatest riikidest oleme samal tasemel Kasahstani ja Paapua Uus-Guineaga.
Kreekas on pensionivarade maht vaid 0,7 protsenti SKTst. Siin tuleb võtta arvesse, et enne Kreeka võlakriisi olid just pensionifondid ühed olulisemad sealsete riigivõlakirjade, mille väärtusest suur osa maha kanti, omanikeks.
Suurema osa OECD, aga ka organisatsiooni mitte kuuluvate riikide elanike pensionivaradest moodustavad kohustuslike pensioniplaanide varad. Tervelt 17 riigis 31st, kus kohustuslikud pensionifondid eksisteerivad, moodustavad kohustuslikud pensionifondid üle 70 protsendi pensionivarast. Kõige kõrgem on nende osakaal Soomes ja Islandil, kus kohustuslikud fondid moodustavad vastavalt 93 ja 88 protsenti tööealiste inimeste pensionivarast.
Ka Eesti on oma 86 protsendiga üsna kõrgel positsioonil.
Kuuel OECD liikmesriigil moodustavad vabatahtlikud pensioniplaanid üle poole pensionivarast – Leedul 75 protsenti, Poolal 66 protsenti, Tšehhi Vabariigil 64 protsenti jne. Viiel liikmesriigil kohustuslikku pensioniplaani ei eksisteeri.