Kes vastutab renditööjõu ohutuse eest?

Võõrtööjõud ametikohustusi täitmas. Foto: Reuters / Scanpix

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula vastab küsimusele, kes vastutab renditöötajatena välismaalt tulnud tööliste ohutuse eest: kas rendiettevõte või tööjõudu otseselt kasutav firma. 

«Renditöötajate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise korraldab kasutajaettevõte ehk see ettevõte, kus renditöötajad reaalselt tööle asuvad. Sisuliselt on kasutajaettevõte töökeskkonna osas tööandja rollis,» kinnitas Kaljula.

Tavaliste ehk mitte-renditöösuhete puhul peab tööandja tagama ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna ning valima töö tegemiseks ohutud ja nõuetelevastavad töövahendid. Samuti peab tööandja viima läbi riskianalüüsi. Renditöötajate kasutamise korral teeb seda kasutajaettevõte ehk see ettevõte, kelle juures töötaja reaalselt tööd teeb. «Kuigi renditöö puhul on tegemist kolmepoolse töösuhtega ja tegelik tööandja on ju hoopis rendiettevõte, siis ei saa ta sisuliselt teha midagi selleks, et kasutajaettevõttes oleks näiteks toimiv ventilatsioonisüsteem või valitud ohutud töövahendid. Samuti ei saa rendiettevõte teha kasutajaettevõtte eest ära riskianalüüsi, sest neil ilmselgelt puuduvad vastavad teadmised,» selgitas Kaljula, lisades veel, et loomulikult vastutab kasutajaettevõte ka töötajate väljaõppe eest.

Erilist tähelepanu tuleb Kaljula sõnul pöörata renditöötajate juhendamisele ning sellele, et võõrkeelsed töötajad juhenditest ja tööjuhistest päriselt ka aru saaksid. «Otsest kohustust juhendite tõlkimiseks seadusest ei tulene, kuid arvestada tuleks juhendamise eesmärgiga, milleks on anda töötajale infot selle kohta, kuidas ohutult töötada. Kui töötajale anda lugeda juhend või viia juhendamine läbi keeles, mida ta ei oska, ei ole sellel mitte mingit mõtet. Selleks, et juhendamine oleks asjakohane ja et juhendamise läbiviimist oleks võimalik hilisemalt ka tõendada, on mõistlik juhendid tõlkida keelde, milles tööandja (esindaja) või kasutajaettevõte ja töötajad omavahel suhtlevad,» selgitas Kaljula.

Kui renditöötajaga juhtub tööõnnetus, siis on selle uurimine  kasutajaettevõtte ülesanne, sest keegi teine ei saa juhtumi asjaolusid välja selgitada. Põhjalik uurimine on üheks eelduseks, et samalaadseid õnnetusi rohkem selles töökeskkonnas ei toimuks.

Rendiettevõte ja kasutajaettevõte saavad eelnevalt kokku leppida, kes korraldab tervisekontrolli, ehk selle koha pealt peavad ettevõtted omavahel juba eelnevalt läbi rääkima, kelle kulul ja korraldusel renditöötajad töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli saadetakse. «Kui otsustatakse, et seda teeb tegelik tööandja ehk rendiettevõte, siis peab kasutajaettevõte edastama rendiettevõttele töökeskkonna riskianalüüsi, kus on kirjas töö laad või töökeskkonna ohutegurid, mis võivad töötaja tervist mõjutada,» sõnas Kaljula.

Juhul, kui Eestisse tööle asuvate renditöötajate tööandjaks on mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majandusühenduse liikmesriigi ettevõte, tuleb arvestada Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse erisustega. Selle seaduse järgi on antud võimalus, et välismaine rendiettevõte ja Eesti kasutajaettevõte lepivad omavahel kokku, kes neist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise eest vastutab. Kui kokkulepet sõlmitud ei ole, vastutab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise eest tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab.