/nginx/o/2019/10/31/12701662t1h9f0e.jpg)
Valitsus kiitis heaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tarbijakaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, mille eesmärk on tugevdada tarbijate huvide kaitset e-kaubanduses ja parandada asutuste vahelist koostööd piiriüleste rikkumiste avastamisel ja lõpetamisel.
«Veebipoodide arv suureneb pidevalt ja nii suureneb ka veebis toimuvate rikkumiste arv,» selgitas MKM-i siseturu asekantsler Kristi Talving. «Digitaalses keskkonnas toimuvad rikkumised mõjutavad väga paljude tarbijate huve ja seetõttu peab nende avastamine ja lõpetamine olema kiirem ja koostöö erinevate riikide järelevalveasutuste vahel paremini korraldatud,» lisas asekantsler.
Euroopa Komisjoni hinnangul on kaks kolmandikku tarbija kaebustest seotud e-kaubandusega ja umbes 37 protsendil e-kaubanduse veebilehtedel ei ole järgitud põhilisi tarbijakaitse reegleid. Enim eksitakse Euroopa Liidus selle vastu, et tarbijatelt võetakse kauba eest ettemaks ja jäetakse kaup tarnimata ning ka ettemaks tagastamata, või tarnitakse kaup, mis ei vasta tellitule.
Kristi Talvingu sõnul kasvab e-kaubandus ja digiteenuste pakkumine ka Eestis jõudsalt. Eestis tehti käesoleva aasta augustis e-oste 119,2 miljoni euro eest ehk 27 protsendi võrra enam kui eelmise aasta samal perioodil. 2019. aasta 8 kuu kokkuvõttes on eelmise aastaga võrreldes e-ostude kasv olnud 28 protsenti. «Euroopa riikide hulgas on Eestis interneti kättesaadavus üks kõige paremaid, nii et potentsiaali kasvamiseks on veel tohutult,» lisas Talving.
Eelnõu on vajalik Euroopa Liidu määruse rakendamiseks, mis näeb ette ühetaolised minimaalsed õigused liikmesriikide pädevatele asutustele. Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) antakse täiendavaid õigusi e-kaubanduses järelevalve tõhustamiseks, nt õigus nõuda ja saada teavet krediidi- ja makseasutustelt, side- ja e-teenuse osutajalt ja riigiasutustelt, kui see on rikkumise väljaselgitamiseks või kõrvaldamiseks vajalik.
Digitaalses keskkonnas ei ole alati võimalik aru saada, milline ettevõtja on veebilehe või mobiiliäpi taga ning kui kaupleja ei ole koostöövalmis, on tema kindlakstegemiseks vaja järelevalveasutusel saada täiendavat infot. Lisaks tekib õigus nõuda kaupleja veebilehele juurdepääsu piiramist või hoiatuse kuvamist juhul, kui kaupleja ei reageeri järelevalveasutuse märgukirjale, jätkates samal ajal kahju tekitamist tarbijatele.
Samuti võib TTJA edaspidi kontrolltehingu tegemisel kasutada väljamõeldud andmeid tehingu teostaja kohta või kaasata tehingu tegemisse kolmandaid isikuid, et kontrollida näiteks seda, kas e-kaupleja võimaldab tarbijal kasutada taganemisõigust nõuetekohaselt. Iga meetme kasutamine ameti poolt peab olema proportsionaalne, arvestades rikkumise laadi ning võimaliku kahju suurust ja olemust.
Lisaks leevendatakse eelnõuga reisikorraldusteenust pakkuvate ettevõtjate tagatistele seatud nõuet. Üksnes Eestis reisiteenuseid pakkuv ettevõtja peab ka edaspidi omama piisavat tagatist, et võimaliku maksejõuetuse korral täita kõik turismiseadusest tulenevad kohustused tarbijate ees, kuid tagatise summa võib olla väiksem, kui hetkel seaduses kehtestatud miinimumsumma, eeldusel, et see võimaldab reisikorraldaja maksejõuetuse korral täita kõik kohustused tarbijate ees.
Seadus on kavandatud jõustuma 2020. aasta jaanuaris.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)