Postimees Grupp teenis miljonites kahjumi (1)
31. oktoober 2019, 09:23
Postimees Grupp teenis viimasel majandusaastal, mis kestis 16 kuud, 8,9 miljoni eurose kahjumi.
Kuna Postimees Grupp muutis majandusaasta arvestust (varasema kalendriaasta asemel algab majandusaasta maist), siis venis 2018. majandusaasta 16 kuu pikkuseks. Ettevõtte käive kasvas pikemal majandusaastal 37,8 miljonilt eurolt 52,9 miljoni euroni ning koos sellega ka kahjum 6,8 miljonilt eurolt 8,9 miljoni euroni.
Samas on ettevõtte suutnud vähendada oma laenukoormust. Kui 2017. aasta lõpus olid Postimees Gurpi lühi- ja pikaajalised kohustused 51,5 miljonit eurot, siis 2018. aasta majandusaasta lõpuks kõigest 8,1 miljonit eurot. Samas suurusjärgus vähenesid ka varad. Kui 2017. aasta lõpus olid Postimees Grupi käibe- ja põhivarad kokku 84,5 miljonit eurot, siis 2018. aasta majandusaasta lõpuks 18,2 miljonit eurot.
Ettevõtte omakapital on vähenenud kolme aastaga peaaegu viis korda. Kui 2016. aastal oli see 47,2 miljonit eurot, siis 2018 vaid 10,1 miljonit eurot.
«Kahjum kindlasti numbrina on suur, aga esiteks on selles majandusaastas mitmed erakorralised kulud ja see majandusaasta oli ka pikem, mistõttu akumuleerunud kahjunumber on tavapärasest suurem,» ütles Postimees Grupi juhatuse esimehe kohusetäitja Andrus Raudsalu BNS-ile.
Raudsalu sõnul kahjum grupile muret ei tekita, kuna Postimees on hästi kapitaliseeritud ettevõtete grupi liige ning miinuse katmisega ei ole hetkel probleemi.
«Kui vaadata tulevikku, liigume me kursil, et kahjum väheneks. Kolme-nelja aasta perspektiivis tahame me jõuda nulli. Tänapäeva maailmas on uudismeedia äri kasumlik vaid suurtel turgudel ja üksikute ettevõtete vaates. Paljudel maailma meediamajadel on uudismeedia kõrval mingi muu tegevus, millega kasumit teenitakse,» märkis Raudsalu.
Postimees Grupi juht tõi välja, et meediakontsern on tänaseks oma tegevust optimeerinud ning sellega ka jätkatakse. Näiteks on telekanalite kulutusi vähendatud, uue programmi on televaatajad aga väga hästi vastu võtnud. «Me oleme täna Eesti juhtiv kommertskanal,» lisas ta.
«Kui vaatame, kuhu terve maailm sammub, siis see on tasuline sisu ehk kasutajad hakkavad maksma sisu eest. Kui siiamaani oleme olnud digitaalses meedias ikkagi pigem reklaamile baseerunud, siis tulevikus liigub see mudel ülemaailmselt suunas kus kasutajad maksavad sisu eest. Rahvusvahelised gigandid nagu Netflix ja Spotify on teinud väga head tööd, inimesed on tegelikult aru saanud, et väärtusliku sisu eest tuleb maksta. Täna on Postimehel üle 25 000 digitellija,» märkis Raudsalu.
Võrdluseks AS Äripäeva käive oli 2018.aastal 15,3 miljonit eurot ning kasum 558 000 eurot ning Ekspress Gruppi müügitulu 69,1 miljonit eurot ning kasumiks 25 000 eurot.
Möödunud aastal investeerisid Postimehe kontserni ettevõtted materiaalsesse põhivarasse 1,2 miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 1,6 miljonit. Grupp alustas ka investeeringutega sel aastal valmivasse uude kontorihoonesse, kuhu jätkatakse investeeringute tegemist ka järgneval majandusaastal.
Kontserni töötajate arv suurenes 2017. aastaga võrreldes kahe töötaja võrra 607 inimeseni. 2017. aasta 12 kuu jooksul oli ettevõtte palgakulu 14,5 miljonit eurot, 2018. aasta 1. jaanuarist kuni tänavu 30. aprillini oli palgakulu 19,5 miljonit eurot.
Müügitulust 40,7 protsenti moodustas ajalehtede kirjastamine, 27,9 protsenti telesaadete tootmine, 13,7 protsenti veebiportaalide tegevus ja 8,6 protsenti raadioringhääling.
Bilansipäeva seisuga oli kontsernil eelmistest perioodidest 16,6 miljonit eurot jaotamata kahjumit.
Postimees Gruppi kuuluvad ajalehed Postimees, Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimees ning nende uudisteportaalid, nädalakiri Maa Elu ja ajakiri 60+, uudisteagentuurid BNS Eestis, BNS LT Leedus ja Leta Lätis, raadiojaamad Kuku, Elmar, MyHits, Narodnoje Radio ja DFM. Samuti telekanalid Kanal 2, Kanal 11, Kanal 12, MyHits TV.
Postimees Grupi omanikukd on läbi investeerimisettevõtte Up Invest Margus Linnamäe ja Ivar Vendelin.