Prokuratuur algatas Swedbanki suhtes kriminaalmenetluse

Foto: INTS KALNINS/REUTERS

Täna sai teatavaks, et prokuratuur ja keskkriminaalpolitsei alustasid juba tänavu juulis Swedbanki suhtes kriminaalmenetluse, et uurida aastail 2011-2017 toime pandud võimalikku rahapesu ning võimalikku valeandmete esitamist finantsjärelevalvele.

Praeguse info alusel võidi Eestit kasutada rahapesuskeemis transiitriigina.

Riigiprokurör Sigrid Nurme sõnul tehakse Swedbanki rahapesu uurimisel nii rahvusvahelist kui siseriiklikku koostööd. «Uurimisasutused on siiani teinud tööd massandmetega, edastanud õigusabitaotlusi teistesse riikidesse ning teinud tihedat koostööd finantsinspektsiooniga,» lisas Nurm.

Praeguses menetluse etapis ei ole kellelegi kuriteokahtlust esitatud.

Juhid eemaldati vahetult enne kriminaalmenetluse algust

Swedbank teatas 17. juunil, et seoses rahapesukahtluse sisejuurdlusega peatati päevapealt Swedbank Eesti juhi Robert Kiti ja finantsjuhi Vaiko Tammevälja volitused. Samuti teatati, et pangast kui ka selle nõukogust lahkub Priit Perens.

Septembri lõpus kinnitati, et töösuhe Kiti ja Tammevälja ning ka senise eraisikute panganduse juhi Kaie Metslaga lõpetatakse.

Küsimusele, kas tema töösuhe lõpetati seoses juulis algatatud kriminaalmenetlusega, vastas Kitt täna, et ei soovi seda kommenteerida. «Ma arvan, et nendele küsimustele võiks Swedbank ise vastata,» ütles Kitt. Täpsustusele, kas ta on kohtunud prokuratuuri või keskkriminaalpolitseiga, vastas Kitt samuti, et seda tuleb küsida pangast. «Veelkord, kuna see puudutab Swedbanki-spetsiifilisi küsimusi, siis las nad vastavad.»

Swedbank: meid ei ole eraldiseisvast menetlusest teavitatud

Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristiina Herodes ütles, et pank on olnud teadlik, et Danske kriminaalmenetluse raames võidakse ka uurida Swedbankiga seonduvat, kuid alustatud eraldiseisvast kriminaalmenetlusest ei ole Swedbanki teavitatud. «Kui uurimisorganid pöörduvad me poole, oleme valmis vastama küsimustele. Pank jätkab igapäevast klientide teenindamist ja on jätkuvalt hästi kapitaliseeritud,» lisas ta.

Nimelt saatis Hermitage Capital Managementi juht Bill Browder aprilli alguses prokuratuurile Swedbanki osas kuriteoteate, mis järel hakati Swedbankiga seotud rahapesukahtlusi uurima Danske Banki asja raames. Toona ütles prokuratuur, et sõltuvalt menetluse käigus kogutud informatsioonist otsustatakse, kas ja mis osi kriminaalmenetlusest on mõistlik eraldada eraldiseisvaks menetluseks.

Hiigeltrahv terendab

Täna teatasid ka Eesti ja Rootsi finantsinspektsioonid Swedbanki suhtes algatatud menetlustest. Rootsi finantsinspektsioon teatas, et on Swedbanki uurimise käigus leidnud, et on piisavalt asitõendeid otsustamaks, kas panka tuleb trahvida või mitte. 

Seega andis järelevalve selge signaali, et panga uurimisega on tehtud edusamme. Võimalikud trahvisummad on Rootsi seaduse järgi kuni 10 protsenti Swedbanki aastatulust või ulatuda kahekordse kasumini, mille pank reeglite rikkumisega teenis, või summani, mis võrdub 5 miljoni euroga. Swedbanki kogutulu oli eelmisel aastal 44,2 miljardit krooni ehk 4,10 miljardit eurot, mis tähendab, et 2018. aasta numbritel põhinev trahv võib ulatuda 4,42 miljardi kroonini ehk 410 miljoni euroni.

Ka Eesti finantsinspektsioon otsustas alustada väärteomenetluse rahapesu tõkestamise reeglite järgimise kontrollimiseks. Eraldi väärteomenetluses selgitatakse välja, kas on rikutud rahapesu tõkestamise reegleid, kas isik on selle toimepanemises süüdi, kas on olemas väärteomenetluse lõpetamise asjaolusid ja muid olulisi küsimusi.