Tartu Ülikool küsib valitsuselt kolledžite jaoks aastas 700 000 eurot lisaraha, kuna nende pidamine keskustest kaugel on osutunud kallimaks kui arvati.
Tartu Ülikool küsib kolledžite jaoks hulga lisaraha
Nii tahetakse Narva kolledžile umbes 500 000 eurot aastas ning Pärnu ja Viljandi kolledžitele umbes 200 000 eurot aastas, selgub ülikooli finantsjuhi Kalle Heina kirjast rahandusministeeriumile.
Ta selgitas, et kolledžid pole pelgalt kõrgharidusasutused – nende tegevuse eripäraks on tihe seotus kohaliku elu edendamisega. Seetõttu, jätkas ta, on ülikoolidel kolledžite ülalpidamisel mitmekordne koormus, sest õppetöö läbiviimine on kallim, kuna toimub väiksemas mahus kui emaülikoolis.
Lisaks on kolledžitesse kõrgelt kvalifitseeritud (doktorikraadiga) õppejõudude leidmine või mujalt püsivalt tööle toomine oluliselt keerulisem kui Tallinnas või Tartus. Kolledžites on teadustöö osakaal väiksem ja seega ka võimalused teadusrahastuse saamiseks ja sellest teaduspõhise kõrghariduse toetamiseks tagasihoidlikumad. Lisaks korraldatakse kolledžites tegevusi, mis on vahetult suunatud kohalikule kogukonnale.
«Kokkuvõttes on väljaspool Tallinna ja Tartut kolledžite tegevuse korraldamine kallim, kuna nad töötavad emaülikoolist ja selle ressurssidest – taristust, tugiteenustest, teiste erialade kolleegidest eemal ning lisaks vastutavad ka asukohapõhiste teenuste pakkumise eest oma regioonis,» selgitas Hein.
Ülikool tegi kevadel vastavad arvutused ja leidis, et kolledžite eripärast ja täiendavatest ühiskondlikest rollidest tingitult on vajalik lisafinantseering Narva kolledžile umbes 500 000 eurot aastas ning Pärnu ja Viljandi kolledžitele umbes 200 000 eurot aastas.
Veelgi enam, Tartu Ülikool tahab, et valitsus leiaks lisaraha kõrghariduse tegevustoetuse välistest rahastamisallikatest. Hein viitab ülikooli ja riigi vahel sõlmitud halduslepingule, mis näeb ette, et «ülikoolide täiendavad regionaalpoliitilised tegevused rahastatakse väljaspool tegevustoetust vastavate riiklike programmide kaudu.»