:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2019/10/27/12690741t1hf947.jpg)
Rootsi rõivaketi H&Mi juht Karl-Johan Persson on tõsiselt mures, et aina enam kinnitavad kanda agressiivsed kodanikuliikumised, mis häbimärgistavad tarbimist, olgu selleks kas lendamine või uute rõivaste ostmine.
H&Mi juht tõsiselt mures: kiirmoe tarbimine on põlu all (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on suur sotsiaalmajanduslik oht,» ütles 10 aastat maailma üht suurimat rõivabrändi juhtinud Persson majandusväljaandele Bloomberg. Ta jätkas, et kui esialgu sattusid löögi alla lennureisijad, keda süüdistati keskkonna reostamises (lennukiga lendamine on teatavasti suure CO2 jalajäljega tegevus), siis nüüd on järg inimeste käes, kes kannavad kiirmoodi, näiteks H&Mi. Kusjuures üks inimene, kes taolist suhtumist külvab, on Perssoni enda kaasmaalane, teismeline kliimaaktivist Greta Thunberg.
Perssoni peamine mure on see, et Thunbergist inspireeritud protestiaktsioonide eesmärk pole pakkuda lahendusi, vaid käskida ja keelata. «Näiteks kõlavad seal loosungid nagu «lõpetage tarbimine» ja «lõpetage lendamine». Need võivad küll mingil määral kliimamuutusi vähendada, kuid sellistel asjadel on fataalsed sotsiaalmajanduslikud tagajärjed,» kurtis firmajuht, pidades eelkõige silmas töökohtade kadumist ja elujärje halvenemist.
Kiirmoetootjad on sattunud keskkonnaaktivistide ja sotsiaalse õigluse eest võitlejate hambusse, kuna rõivatööstus on suur reostaja, tekitades rohkem kasvuhoonegaase (umbes 10 protsenti) kui laevandus- ja lennundussektor kokku. Samuti kasutatakse kiirmoe valmistamiseks tihtipeale arengumaade tööjõudu, kelle elu- ja palgatingimused on sageli kahetsusväärselt viletsad, samal ajal kui Lääne peakontorid riisuvad suuri kasumeid.
Ehkki Persson rõhutas, et H&Mi jaoks on keskkonnamuutuste vastu võitlemine ülimalt oluline, ei tohi ära unustada ka vaesusega tegelemist. «Olen nõus, et peame ökoloogilist jalajälge vähendama, aga samal ajal tuleb ka luua uusi töökohti, et tagada inimestele parem tervishoid ja tervikuna jõukam elujärg,» leidis Persson.
H&M pole siiski käed rüpes istunud. Nad on öelnud, et aastaks 2040 tahavad nad olla kliimapositiivsed ehk vähendada emissioone rohkem kui neid tootmisprotsessi käigus tekib. Lisaks pööravad nad Perssoni sõnul suurt rõhku rõivaste taaskasutamisele. Otsitakse ka viise, kuidas valmistada kangast jääkidest, nagu apelsinikoored ja vanad kalavõrgud. Järjest enam energiast, mida tootmiseks vaja läheb, tuleb taastuvatest allikatest.
Persson leidis, et uued materjalid, innovatsioon ja taastuvenergia kasutamine on parem viis kliimamuutuste vastu võitlemiseks kui «kõige keelamine», millest jutlustab Greta Thunberg ja tema järgijad.
H&M on Inditexi (neile kuulub näiteks Zara) järel maailma suuruselt teine rõivatootja. 1947. aastal asutatud Rootsi ettevõte tegutseb üle maailma 62 riigis, kus neil on kokku üle 4500 kaupluse ja kus töötab pea 150 000 inimest.
Sel aastal on H&M head hoogu näidanud. Kolmandas kvartalis hüppas nende maksueelne kasum tervelt veerandi võrra, 5,01 miljardi Rootsi kroonini (463 miljoni euroni). Kasumi kasvu põhjusteks tõid ettevõtte juhid sooja ilma mitmel turul ja head internetimüüki.