Eksmaavanem Lembit Kaljuvee maapõueuuringutest: fosforiidi kaevandamine tuleb niikuinii

01.07.2019. Pühajõe, Ida-Virumaa. FOTOL: geoloogide puurauk, Steiger inseneribüroo, Eesti Geoloogiateenistus FOTO: Ain Liiva/Virumaa Teataja Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja

Kolmekümneaastase pausi järel taastatud riiklikult toetatud maapõueuuringuid alustati Jõhvis, kus praegu on pooleli esimese puuraugu puurimine. Sellega tahetakse saada infot Jõhvi rauaanomaalia kohta. Järgmisel aastal laienevad maapõue uuringud Lääne-Virumaale, mis asub teatavasti fosforiidirikkal alal.

Need on alles esimesed sammud Eesti maapõuevaradest värske pildi saamiseks. Eesti Geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo ütles ERR-i raadiouudistele, et 30-40-aastane auk maavarade uuringutes on Eestile väga õnnetu olnud. Ta avaldas lootust, et kümmekonna aastaga saadakse maavaradest korralik ülevaade.

Kui 1980ndate lõpus fosforiit Lääne-Virumaal aktuaalne oli, põhjustas see teatavasti kurikuulsa fosforiidisõja, millega protestiti kavandatavate fosforiidikaevanduste vastu. Praegu loodetakse, et uuringud mööduvad rahumeelselt. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul tänapäeval toimib riik hoopis teistmoodi. «Esiteks ei suunata meid maavarade osas kaugemalt kui riik ise. See on puhtalt iga riigi enda ülesanne teada, majandada. Kui me suudame seda, siis saab ühiskond sellest aru. Kindlasti ei tohi kiirustada, eriti mis puudutab selliseid maavarasid, mida me hetkel ei kasuta,» märkis asekantsler.

Alvar Soesoo lisas, et seni pole keegi geoloogiateenistuselt nõudnud, et uuring peab viima maavara kaevandamiseni. «Pigem, mida riik meie käest küsib, et saage maksimaalne informatsioon ja hinnake mitmest aspektist, sealhulgas keskkonna aspektist ja seda me ka teeme.»

Lääne-Virumaa esimese maavanema Lembit Kaljuvee sõnul oleks Eesti poliitikud juba varem pidanud maapõue uuringute kartusest üle saama. «Minu jaoks see, et 25 aastat sellega ei tegeletud, on hinges ja valus oli vaadata. Ma isegi tundsin end mõnes mõttes süüdi, et olime siin Lääne-Virumaaga fosforiidisõja keskmes. Tänu sellele poliitikud ei olegi selle küsimusega välja tulnud. Ma arvan, et riik ja rahvas saavad teineteisest aru, sellepärast et seda on meile vaja. Ma usun, et niikuinii hakatakse fosforiiti Eestis kunagi kaevandama. Aga siis peame olema nii targad, et teha seda nii, et Lääne-Virumaast ei tekiks hädaorg, vaid õitsva Eesti riigi osa.»

Uute fosforiidiuuringute esimeste tulemuste tutvustamine on plaanis järgmisel sügisel toimuval kolmandal Virumaa maapõuepäeval.