/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/08/09/12450258t1h9bff.jpg)
Eesti Panga teatel tegid Eesti elanikud ja ettevõtted kolmandas kvartalis iga päev keskmiselt 482 000 makset, millest 87 protsenti olid välkmaksed.
Graafik: enamik maksetest liigub Eestis välgukiirusel (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lähiajal suureneb reaalajas liikuvate maksete osakaal veelgi. Välkmaksena liiguvad Eestis kõik ühe panga sees tehtud maksed ja peale selle veel 47 protsenti pankadevahelistest maksetest,» ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Tiina Soosalu pressiteates.
Kõikidest riigisisestest maksetest liigub Eestis ligikaudu kolmveerand ühe panga sees. Lisaks tegid eraisikud ja ettevõtted kolmandas kvartalis iga päev keskmiselt 107 000 pankadevahelist makset.
Soosalu sõnul on ainult 13 protsenti maksetest praegu sellised, mille korral peab raha saaja endiselt ootama mitu tundi või lausa terve nädalavahetuse. Lähiajal suureneb reaalajas liikuvate maksete osakaal tõenäoliselt veelgi, kuna mõni pank läheb välkmaksete süsteemile üle järk-järgult. Praegu on välkmaksete süsteemi võimalik edastada makseid, mis on väiksemad kui 15 000 eurot.
Eraisikud algatasid kolmandas kvartalis 62 protsenti maksetest. Neist omakorda pooled on internetipangas või mobiiliäpis algatatud maksed. Viiendik maksetest tehti pangalingi kaudu, mis tähendab, et makset tehes suunati maksja internetipanga eeltäidetud maksekorraldusele.
Viiendiku maksetest algatavad eraisikud e-arve püsimaksekorraldustega. «See tähendab, et inimene on oma regulaarsete maksete tegemise usaldanud panga hoolde ja pank teeb maksed kokkulepitud ajal maksja eest. Muid maksmisvõimalusi – nagu pangaautomaadis tehtud maksed või sularahas algatatud maksed pangakontoris – kasutatakse üha vähem,» märkis Soosalu.