Kuulujutud Swedbanki kohta ajasid lätlased paanikasse

2011. aastal tekkisid järjekorrad Swedbanki sularahaautomaatide järel, sest sotsiaalmeedias levitati panga kohta alusetuid valesid. Foto: ILMARS ZNOTINS/afp

Läti suuruselt teises linnas Daugavpilsis tekkisid eile sularahaautomaatide juurde pikad järjekorrad, sest linnas hakkasid levima valeinfot sisaldavad kuulujutud Swedbanki kohta, mis tekitasid inimestes paanika.

Swedbanki Läti esindaja kinnitas, et Daugavpilsis on hakatud sihilikult levitama kuulujutte Swedbanki stabiilsuse kohta. «See on tekitanud järjekorrad sularahaautomaatide juures ning osa automaatidest on raha otsa saanud. Swedbank rõhutab, et meie tegevus Lätis ja teistes riikides on stabiilne. Seda tõestavad ka eile avaldatud kolmanda kvartali majandustulemused – ainuüksi Lätis on panga selle aasta üheksa kuu kasum olnud 83 miljonit eurot. Samal ajal austab Swedbank klientide soovi pääseda oma rahale ligi ja ja tagab, et sularahaautomaadid täidetakse koostöös turvaettevõttega G4S kogu Daugavpilsi piirkonnas,» teatas pank.

Läti finantsinspektsioon tuletas inimestele meelde, et kõik, kes levitavad Läti finantssektori kohta valesid kuulujutte, peaksid olema teadlikud selliste tegude tagajärgedest. Nimelt võib finantssüsteemi seisundi kohta valeandmete levitamise eest karistada isikuid kuni viie aasta pikkuse vangistusega.

Daugavpilsi elanik: sõbrad helistasid ja ütlesid, et Swedbank pannakse kinni

Daugavpilsi elanik Olga Petkevica rääkis Postimehele, et inimesed seisid eile hilisõhtuni sularahaautomaatide järjekorras. «Keegi rääkis kellelegi, et pank pannakse kinni. Võimatu on aru saada, kes kuulujutu alustas, aga kui see levima hakkas, siis võtsid inimesed raha hirmust välja,» ütles ta. Petkevica ütles, et sama juhtus PNB pangaga, mille tegevus peatati 15. augustil ning Läti finants- ja kapitalituru komisjon seiskas pangajooksu vältimiseks ka väljamaksed klientidele.

«Kui PNB pank sulgus, siis inimesed magasid tänaval sularahaautomaatide juures. Seal oli näiteks naine, kellel oli pangas 32 eurot. Mu kolleegid küsisid temalt, et kas see on ta viimane raha, et ta selle väljavõtmiseks tänaval magab. Naine vastas, et ei ole, aga ta nägi, et teised võtavad raha välja ja teeb seega sama,» kirjeldas Petkevica.

Petkevica lisas, et tavaliselt levivad sellised kuulujutud sotsiaalmeedias, eriti Facebookis, kuid praegu liiguvad jutud suusõnaliselt. «Ka mulle helistasid tuttavad, kes ütlesid, et Swedbank pannakse kinni ja ma peaksin oma raha välja võtma. See jutt ajas mind naerma. Swedbank on Läti suurim pank ja kõik ametiasutused kinnitavad, et jutud on valed, aga inimesed on paanikas – nii noored kui ka vanad seisid eile järjekorras,» ütles ta.

Swedbanki pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul on praeguseks olukord Lätis rahunenud. Petkevica sõnul kipuvad sellised kuulujutud just Daugavpilsis levima. Küsimusele, kas asi võib olla selles, et Daugavpilsis on suur venekeelne kogukond ja seega ei jõua nendeni info lätikeelsest meediast, vastas Petkevica, et ei usu, sest ka venekeelne meedia teatas eile, et Swedbanki pärast pole põhjust muretseda. «Inimesed usuvad rohkem oma sõprade juttu, mitte ametlikke allikaid,» lisas ta.

Kaheksa aastat tagasi viis paanika pangast miljonid

Tegemist ei ole Läti jaoks esmakordse juhtumiga, kus finantssektori kohta levitatud valed põhjustasid inimeste seas paanika. Sama juhtus 2011. aasta detsembris, kui üle riigi hakkasid levima kuulujutud, nagu oleks Swedbankil Rootsis ja Eestis tõsiseid probleeme ning panka võib tabada pankrot. Selle tagajärjel tekkisid Riias, Jurmalas ja teisteski Läti piirkondades Swedbanki sularahaautomaatide juurde pikad järjekorrad. Kokku võtsid toona kliendid pangapaanika tõttu 9.–14. detsembrini Swedbankist välja 176,1 miljonit latti, sellest sularahaautomaatidest 40,5 miljonit latti.

Toona võttis sõna Läti peaminister Valdis Dombrovskis, kes kinnitas, et kuuldusi Swedbanki pankroti kohta levitati teadlikult ning kaitsepolitsei algatas kuulujuttude levitamise ja sellega riigis olukorra destabiliseerimise süüdistustega kriminaalasja.