/nginx/o/2019/10/22/12677376t1hff73.jpg)
Kullerfirma DPD tellitud üleeuroopalise uuringu järgi võib kokkuleppeta Brexiti mõjul tõusvate tollimaksude, bürokraatia ning pikemate tarneaegade tõttu loobuda Inglismaa e-poodidest kaupade tellimisest kuni 70 protsenti Euroopa e-ostlejatest.
Brexit tapaks e-ostlejate huvi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku küsitleti uuringu raames üleeuroopaliselt ligikaudu 25 000 inimest. Eesti e-ostlejatest, kes on Inglismaalt kaupu tellinud, vastas küsitluses 63 protsenti, et loobuvad saareriigi e-poodide teenustest, kui kokkuleppeta Brexiti järgselt peaksid tellimustele lisanduma täiendavad maksud ja tasud.
«Arvestades seda, et Inglismaa on Eesti inimestele populaarsuselt teisel kohal olev riik, kust kaupu tellitakse, siis oleks kokkuleppeta Brexiti mõju e-kaubandusele igal juhul märkimisväärne,» kommenteeris DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss. «DPD eelmise aasta uuringu järgi tehakse 61 protsenti Eesti inimeste e-ostudest Hiinast ning teisel kohal ongi Inglismaa 37 protsendiga,» täpsustas ta.
Hiljuti läbi viidud DPD uuring näitas ka seda, et 69 protsenti Inglismaa enda e-ostlejatest lõpetaks kokkuleppeta Brexiti puhul üldse välismaalt ostude tegemise.
Kokkuleppeta Brexiti tagajärjel võivad veebikanalite kaudu ostetud kaupadele Euroopa ja Inglismaa vahel hakata kehtima täiendavad tollitasud, maksud ja vahendustasud. Kauba saajatel tuleb lisatasud maksta siis, kui kaup on jõudnud juba sihtriiki, kuid enne lõplikku kohaletoimetamist. Kuna see toob kaasa lisasammud, siis võib see tähendada ka pikemaid tarneaegu.
«Praegu on Brexiti tähtaeg seatud 31. oktoobrini ja sinnani toimub kõik vanaviisi. Kui aga siis peaks selguma, et tulebki kokkuleppeta Brexit, siis hakkab eraisikute jaoks Inglismaa e-poest ostlemine toimuma samadel alustel nagu teistest kolmandatest riikidest,» märkis Kirss. «Ehk siis tuleb arvestada sõltuvalt kaubast ja selle väärtusest tulenevate riiklike maksudega ning tolliformaalsuste korraldamisega seotud kulutustega. Inglismaa ja Euroopa vahelistele kaupadele hakkavad sel puhul kehtima samasugused reeglid nagu kõikidele teistele kaupadele Euroopa ja muude riikide vahel,» selgitas Kirss.
«Lisatasud ja maksud hakkavad siis kehtima igal juhul, aga vähemalt pikemate tarneaegade ärahoidmiseks oleme saanud juba igaks juhuks valmistuda, et seda minimaalsena hoida,» lisas Kirss. «Näiteks oleme üle vaadanud enda logistikaahela, et vajadusel saaks ilma märkimisväärse lisanduva ajakuluta kaubad deklareeritud ja üle piiri liigutatud,» kinnitas Kirss lõpetuseks.
Maksu- ja tolliamet kinnitab lisanduvaid tollitoiminguid
Posti- või kullersaadetistena saabuvate pakkide puhul tasub silmas pidada, et Ühendkuningriikide muutumisel kolmandaks riigiks tuleb kaup tollis deklareerida ja sellelt tasuda käibemaks, kui kauba väärtus ületab 22 eurot, kuid ei ületa 150 eurot. Üle 150 euro väärtuses saadetise korral tuleb tasuda tolli- ja käibemaks.
Mõnele kaubale on Eestisse sissetoomiseks Euroopa Liidu väliselt maalt kehtestatud koguselised piirangud või eriloa nõue, samuti võib kauba sissetoomine olla keelatud. Keeldudest ja piirangutest saab lähemalt lugeda MTA veebilehelt Saadetised väljastpoolt Euroopa Liitu.
Tellimisel tuleb pöörata tähelepanu ostutingimustele, sest osad müüjad pakuvad transporditeenuse osana ka võimalust tellida tollivormistus. Kui tellimisel on tasutud ainult kauba ja transpordi eest, siis peab olema valmis, et kaubad tuleb tollis deklareerida. Seda võib teha ise e-MTA kaudu või tellida paki saabumisel tasuline deklareerimisteenus kullerfirmalt või postilt.