/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)
/nginx/o/2019/10/04/12623201t1h1ff5.jpg)
Eesti kinnisvaramaaklerite koda leiab, et rahapesutõkestamise ranged nõuded suurendavad libamaaklerite arvu.
Maaklerite koda hoiatab: rahapesu tõkestamine ergutab libamaaklereid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koda saatis rahandusministeeriumile tagasiside rahapesu tõkestamise seaduse muutmise osas, kus manitseb, et ranged nõuded soodustavad nö «libamaaklerite» tööd.
Koda rõhub, et on teinud aastaid tööd, et võidelda libamaaklerlusega ning selle tagajärjel on kutseeksami sooritamise populaarsus tõusuteel ja maaklerite registris on ennast tänaseks registreerinud üle 700 kinnisvaramaakleri, mis koja hinnangul moodustab ligi 50% täna turul aktiivselt tegutsevatest kinnisvaramaakleritest.
Koja esimehe Ardo Lepa sõnul tekib uue seaduse suuremate kohustustega aga reaalne oht, et maakleritel kaob huvi kutsetunnistuste ja maaklerite registriga liitumise vastu. See omakorda suurendab turul mitteametlikult tegutsevate kinnisvaramaaklerite hulka, kes ei maksa makse ning kelle tegevuse üle puudub võimalus teostada kontrolli.
«Vältimaks sellist olukorda tuleks reguleerida maakleritegevuse kontrollimehhanisme ning tagada, et kinnisvaramaaklerite tegevus oleks seadusega reguleeritud. Tagades selle, et kinnisvara vahendamise alal võivad tegutseda vaid seaduses ettenähtud isikud, on võimalik tagada ka ka eeltoodud seaduse täitmist,» rõhutas Lepp.
Tegelikult nõuab ka praegune rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, et kinnisvaramaaklerid kontrolliksid oma klientide tausta.
Lepp selgitas, et varasemalt pole seaduseelnõu kooskõlastamise käigus koja arvamust küsitud ning nüüd saab kasutada võimalust. «Rahapesu andmebüroo kontrollib täna suuri kinnisvarafirmasid. Arvestades, et meil on turul täna ligikaudu 1500-2000 maaklerit, siis ilmselgelt ei jõua nad puht füüsiliselt iga üksiku maakleri juurde. Ehk need, kes vaikselt omaette toimetavad ja makse ei maksa, saavad teha mida tahavad, sest rahapesu andmebüroo nendeni tõenäoliselt ei jõua,» selgitas Lepp.
«Täna me tunneme, et siit võib tulla vastukäik meie senistele püüdlustel. Maakleritel ei ole motivatsiooni end registreerida, sest siis saavad nad kaela suuremad kohustused ja võimalikult trahvid,» ütles ta.
Seaduse järgi peavad maaklerid isikuid tuvastama, millega Lepa sõnul probleemi ei ole. Küll on aga raskusi vara päritolu välja selgitamisega. «Kas müüdava või ostjate puhul vahendite päritolu tõendamine on maakleritel sisuliselt võimatu. Me saame tugineda ainult sellele, mida inimene ise ütleb,» ütles Lepp.
Lepp lisas, et kuna paljud väiksemad kinnisvarateenuseid vahendavad ettevõtted ei suuda osta sisse õigusteenuseid pakkuvate isikute teenuseid, siis peab ette vaatama, et seaduse muudatus ei hakkaks piirama ettevõtlusvabadust.