Leedu suurim keskkonnakatastroof mõjutab ka Eesti ettevõtteid

Rehvitehase põleng Foto: LTR

Baltimaade suurima rehvitehase põleng Leedus mõjutab ka Eesti ettevõtteid, sest sinna viiakse ligikaudu kolmandik tekkivatest vanarehvidest.

Põleng Baltimaade suurimas rehvitehases sai alguse möödunud nädala kolmapäeva öösel ning 55 000 inimesega linn Alytus on tulekahjust endiselt häiritud.

Vanarehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamisega tegelev MTÜ Rehviringlus juhatuse liige Aarne Solvak ütles, et Leedu tehasele leidub alternatiive, kuid põleng tekitab teatud ebamugavusi. «Leedu tehasesse viiakse ligikaudu kolmandik Eesti vanarehvidest. Alternatiivid tehasele on veokirehvide osas Läti ja Leedus on ettevõtteid, kes toodavad graanuleid ja töötlevad rehve muul moel. Ka Eestis tehakse vanarehvidest lõhkamismatte teetööde ja muu jaoks. Erirehvide osas on meil Soomes üks partner,» rääkis ta. Kolmandik Eesti vanarehvidest tähendab aastas ligikaudu 4000 tonni rehve.

«Õnneks meil päris häda ei ole,» ütles Solvak, selgitades, et Rehviringlusel on riskid jaotatud ehk munad mitmes karbis. «Jah, teatud ebamugavusi on ning tuleb ümber orienteeruda ja võib-olla tekib küsimusi mahtude osas, aga põhimõtteliselt saame hakkama,» ütles ta.

Miks on rehvitööstuse põleng inimestele ohtlik?

Kuna rehvi põlemisel tekkiv suits on kahjulik, tuli Leedus eelmisel nädalal evakueerida tehasele lähedal asuv haigla ning kõigil elanikel soovitati püsida siseruumides või kanda välja minnes respiraatorit. Praeguseks on kõik lahtised tulekolded kustutatud ning põleng lokaliseeritud, kuid hõõguvaid tulekohti leidub endiselt. Sellega kaasneva õhureostuse tõttu on soovitatud lastel kooli mitte minna. 

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete peaspetsialist Kadri Kauksi ütles, et Eesti õhukvaliteedi riiklikud seirejaamad ei registreerinud põlenguga seoses nende peenosakeste sisalduse tõusu, kuid vaadates üle-euroopalist õhukvaliteedi indeksit, siis nii Leedu kui ka Poola seirejaamad fikseerisid halva ja väga halva olukorra peenosakeste sisalduse kohta. «Saastuse levik õhu kaudu olenes tuule suunast, Eestis puhusid sel perioodil peamiselt läänetuuled,» ütles ta.

Rehvide põlengul tekib väga palju erinevaid lenduvaid orgaanilisi ühendeid, nende hulgas nii polüaromaatsed ühendid kui ka nn püsivad saasteained ja halogeenühendid. «Need on oma toksikoloogilistelt omadustelt ohtlikud nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale tervikult. Lisaks õhusaastele, mis levis ka kaugemale, toimus kohapeal pinnavee saastumine tulekustutusveega. Keskkonnakahju ei saa piirkonnas enne täpselt hinnata, kui kohapeal on tehtud asjakohased saasteainete mõõtmised, kuid mahetoodangut ei ole saastunud alal kindlasti võimalik aastaid kasvatada,» selgitas Kauksi.

Ta lisas, et samuti mõjutavad sellised põlengud elusloodust. «Näiteks röövlindudel ja mereimetajatel põhjustavad ohtlikud ained kasvajate teket, suremuse kasvu, häireid immuunsus-, endokriin- ja närvisüsteemis ning paljunemises. Viimane võib kaasa tuua populatsioonide vähenemise,» ütles Kauksi.