/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/12/15/11658810t1hed7c.jpg)
Kolmandas kvartalis kinnisvara hinnaindeks kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 2,4 protsenti ning aastaga on kasv olnud ligi 10 protsenti, näitab maa-ameti kinnisvaratehingute analüüs.
Kisub kuumaks: kinnisvara hinnad kasvasid kümnendiku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmandas kvartalis tehti kokku 12 530 ostu-müügitehingut 877 miljoni euro eest.
Uute korterite müük on pärast kahe eelneva kvartali järjestikust langust taas kasvanud, moodustades kõikide eluruumide tehingutest 18 protsenti. Kolmandas kvartalis oli Tallinnas uue korteri keskmine ruutmeetri hind 2423 eurot, järelturu korteri ruutmeeter maksis keskmiselt 1805 eurot. Uus kahetoaline korter maksis Tallinnas keskmiselt 120 500 eurot ja järelturu korter keskmiselt 85 000 eurot, kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 ruutmeetrit.
2019. aasta kolmandas kvartalis tehti kokku 12 530 ostu-müügitehingut. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga toimus tehinguid nelja protsendi võrra rohkem, kuid võrreldes eelmise kvartaliga oli tehinguid 3,3 protsenti vähem.
2019. aasta kolmandas kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus 877 miljonit eurot, mis tähendab aastases võrdluses ligi 11-protsendilist ning kvartali võrdluses ligi kaheprotsendilist kasvu.
Aastases võrdluses on rohkem rahalist kapitali kaasatud korteriomandite ja hoonestatud maade turusektoris, vastavalt ligi 19 ja 5 protsenti. Seevastu on hoonestamata maadega toimunud tehingute koguväärtus ligi 11 protsenti vähenenud. Sarnaselt on kvartali võrdluses kasvanud korteriomanditega ning hoonestatud maadega tehtud tehingute koguväärtus – vastavalt 3,5 ning ligi 8 protsenti. Hoonestamata maade sektori koguväärtus oli kolmandas kvartalis ligi 15 protsenti madalam kui analüüsiperioodile eelnevas kvartalis.
Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja, mida arvutatakse alates 2003. aasta kolmandast kvartalist, kasvas aastases võrdluses ligi 10 protsenti ning eelmise kvartaliga võrdluses on indeks teinud 2,4 protsendilise kasvu. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 10,4 protsenti, hoonestamata maa hinnaindeks kasvas 8,1 protsenti ning hoonestatud elamumaa indeks kasvas 10,8 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga kasvas korteriomandite hinnaindeks 5,5 protsenti, kuid hoonestamata maa ja hoonestatud elamumaa hinnaindeksid langesid vastavalt kolme ja ühe protsendi võrra.