Amet: Saaremaa kuningliku kuldvõru leidja jääb leiutasust ilma

Saaremaalt leitud kullast maopeakäevõru Foto: Marika Mägi

Muinsuskaitseameti hinnangul ei saa Saaremaal kullast maopeaotsalise võru leidnud detektoristile leiuautasu määrata, kuna detektorist ei tegutsenud iseseisvalt, vaid oli arheoloogi juhendamisel tegutseva otsingurühma üks liige.

Tänavu septembris tuli Saaremaalt 1700 aasta tagusest ohverduspaigast päevavalgele kogu Baltikumis unikaalne kullast maopeaotsaline võru. Eseme avastas detektorist, kes oli kaasatud arheoloogilisi uuringuid tegevasse meeskonda.

«Kindlasti ei ole siin tegu tavapärase leiuautasu määramise juhtumiga,» ütles BNSile muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi valdkonna juht Ulla Kadakas. Ta selgitas, et arheoloogilise leiu avastajal on õigus saada leiuautasu, kuid seda ei määrata leidjale, kes kuulub arheoloogilisi uuringuid tegevasse meeskonda.

Samas nentis Kadakas, et tegemist on väga haruldase leiuga. «Pealegi on tegu kullaga, mis mõistagi tekitab kõrgendatud emotsioone,» lisas ta. Oktoobri lõpus arutavad seda küsimust nii muinsuskaitse nõukogu kui ka muinsuskaitseameti arheoloogia eksperdinõukogu eksperdid.

«Kui eksperdid toovad selles küsimuses välja uusi üksikasju ja võimalusi, võtame neid lõpliku otsuse tegemisel kindlasti arvesse. Püüame ka omalt poolt leida täiendavaid alternatiivseid võimalusi. Muinsuskaitseamet omalt poolt on uurimismeeskonda juba esile tõstnud – ameti aastapäeval 9. oktoobril tunnustati Saaremaa leidu ühe aasta leiuna ja tänati uurimismeeskonda,» sõnas Kadakas.

Vastuseks ühe kaevamistel osalenud inimese esitatud päringule kirjutas muinsuskaitseamet, et amet on detektoristile välja andnud otsinguvahendi loa. Sellise loa saaja ehk otsimisloaga detektorist on kohustatud muinsuskaitseametile teada andma otsingu algusest ning pärast otsingute lõppu esitama aruande.

Kõnealune detektorist ei ole aga tänavu septembris ametit teavitanud otsingute algusest ning samuti pole ta ametile üle andnud ühtegi eset. Seetõttu pole ametil ühtegi detektoristi poolt septembrikuus leitud eset, mille väärtust hinnata.

Muinsuskaitseamet märgib, et 8. septembril viis Saaremaal uuringuid läbi Tallinna Ülikooli arheoloog Marika Mägi, kellel oli luba viia Saaremaal ja Lääne-Eesti eri piirkondades läbi arheoloogilisi maastikuseireid.

«Uurijal on õigus uuringuloa mahuga kooskõlas olevaid tegevusi viia läbi üksi või koos tema poolt kokku kutsutud meeskonnaga. Muinsuskaitseseaduse mõttes käsitletakse arheoloogilist ekspeditsiooni ühe tervikuna, kes arheoloogi juhtimisel tegutseb uuringuloas sätestatud raamistikus,» seisab ameti vastuses.

Ka toob amet vastuses esile, et kui arheoloogilised leiud leitakse arheoloogilise uuringu käigus, käsitletakse leiukoha ja leidude kultuuriväärtuse hindajana uuringut läbiviivat arheoloogi, kelle otsustusi hindab ja kinnitab muinsuskaitseamet uuringuaruande heakskiitmisel. Leide pole aga ilma uuringuaruandeta võimalik hinnata.

Amet märgib, et arheoloog Mägi ei ole veel uuringuaruannet esitanud. Tal on nii leidude mäluasutustele üleandmiseks kui ka aruande esitamiseks aega tuleva aasta 4. maini. Alles aruandest selgub leidude kontekst, mis on arheoloogilise eseme kultuuriväärtuse hindamisel määrava tähtsusega.

8. septembril tuli Saaremaalt 1700 aasta tagusest  ohverduspaigast päevavalgele üle 70 muistse eseme või esemekatke. Leidude seas oli kohalikke ambsõlgi, osa hõbedast, osa hõbe- ja kuldplateeringuga. Samuti leiti Skandinaavia-päraseid hõbeplaadikestega kaetud vöönaaste. Kõige unikaalsem leidudest on aga 3. sajandist pärinev massiivne kullast käe- või kaelavõru.

Otsimisrühma juhtinud arheoloogiadoktor Marika Mägi ütles Saarte Häälele, et Eesti arheoloogias on kuld haruldane ning nii massiivset kuldeset, pealegi nii peene töötluse ja ideoloogilise tähendusega, pole kunagi varem leitud.