/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/10/18/12665342t1h4348.jpg)
Eesti soovib, et kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid saaks registrist teatavatel juhtudel kustutada ilma lammutustõendita.
Eesti toetab fantoomautode revolutsiooni (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon algatas 6. augustil avaliku konsultatsiooni kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi toimimise kohta. Komisjoni tähelepanu all on «fantoomautode» probleem, direktiivi rakendamise praktika ja sihtarvude saavutamise võimalikkus. Neljapäevasel valitsuse istungil olid arutusel Eesti seisukohad seoses direktiividega.
«Praegu on reguleerimata see, mida teha siis, kui mootorsõidukit lihtsalt enam olemas ei ole. See tähendab, et maamunalt kadunud sõiduk jääb nii-öelda igavesti registrisse ning registris on fantoomautosid,» ütles keskkonnaminister Rene Kokk pressiteate vahendusel.
Lammutustõendi esitamine liiklusregistrile peaks olema mugav ja kiire, lisas minister.
Samuti rõhutas Kokk romude arvestatavat ohtu keskkonnale. «Autoromud on reaalne keskkonnaoht ning need tuleb kokku koguda ja õigesti käidelda. Parim koht selleks on lammutuskoda.»
Eestis on ligikaudu 150 ametlikku lammutuskoda. 2017. aastal kustutati Eestis lammutustõendi alusel 16 300 sõidukit, 2016. aastal 5000 võrra vähem.
Mullu novembris korraldas keskkonnaministeerium koostöös autolammutuse liidu ja Kuusakoski ASiga kampaania romusõidukite õigesse kohta jõudmiseks. Kampaania käigus viisid autolammutuse liit ja Kuusakoski tasuta ära kokku 250 romu.