/nginx/o/2019/10/17/12660741t1h3930.jpg)
Endise Eesti Advokatuuri esimehe ja advokaadibüroo Derling Primus juhtivpartneri Hannes Vallikivi hinnangul võib rahandusminister Martin Helme plaan anda USAle välja Eesti kodanike andmeid õõnestada Eesti suveräänsust ja rikkuda põhiseadust. «Põhiseaduse järgi on Eesti riigil kohustus kaitsta oma kodanikke nii kodu- kui ka välismaal.»
Tööasjus USAs viibiv rahandusminister Martin Helme (EKRE) käis selle nädala alguses välja idee, et Eesti võiks USAga koostööd teha, et pankade rahapesu tõttu USAs algatatud juurdlus päädiks ülisuurte trahvirahade suunamisega Eesti eelarvesse. «Hommikul arutasin ühes rahvusvahelises advokaadibüroos, kuidas tagada, et Ameerika võimude algatatud uurimised meie pankade rahapesu rikkumistes, mis lõpevad väga tõenäoliselt ülisuurte trahvidega, toimuks nii, et me oleksime protsessis kogu aeg kaasatud ning valdav osa trahvist laekuks lõpuks Eesti eelarvesse,» kirjutas Helme teisipäeval Facebookis.
«Väga loodan, et Eesti riik ei kauple oma kodanike põhiseaduslike õigustega. Kui raha nimel tehtav koostöö tähendab meie kodanike ja nende kohta käiva teabe üleandmist välisriigi õiguskaitseorganitele väljaspool õiglast menetlust, k.a õigusabi koostööraamistikku, siis kas ja kuidas on tagatud kodanike süütuse presumptsioon, nende au ja hea nimi, õigus õiglasele kohtumenetlusele jne?» küsis Vallikivi sotsiaalmeedias.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/17/12660766t1h6294.jpg)
Ta lisas, et põhiseaduse järgi on Eesti riigil kohustus kaitsta oma kodanikke nii kodu kui ka välismaal (§ 13). «Rääkimata sellest, et seadusrikkujate, kui neid selles asjas on, karistamise eesmärk ei ole riigile raha teenimine, vaid õiguskuulekusele sundimine,» selgitas advokaat.
Vallikivi lisas Postimehele, et lisaks isikuõiguste kaitse ja karistusõiguse eetika küsimustele oluline ka küsimus Eesti suveräänsusest. «Iga endast lugu pidav riik peaks menetlema oma pinnal väidetavalt toime pandud rikkumised ise, vajadusel võib teha piiriülest koostööd,» ütles Vallikivi.
Valitsuses üksmeel
Rahandusministri Martin Helme sõnul on kõige suurem just Eesti mainele ja majandusele tekitatud kahju. «Me räägime minimaalselt sadadest miljonitest, võimalik, et miljarditest,» arvab Helme.
Justiitsminister Raivo Aeg nõustus, et iga riik peab oma huvide eest seisma. «Kui Eesti maine on saanud oluliselt kahjustada ja selle eest on võimalik esitada mainekahju nõue, siis peame seda ka kasutama. Samas on oluline, et käimas on kriminaalmenetlus, mille raames toimub justiitskoostöö erinevate riikidega, sh USA-ga,» arvas Aeg.
Varasemast näide kriminaalmenetlusest
Varasemast kriminaalmenetlusest on olemas näide, kus Eesti on teinud koostööd USA võimudega ning saanud selle eest ka rahalist tuge. Nimelt, USA andis 2017. aastal Eestile üle umbes 790 000 dollari väärtuses Eestiga seotud küberpettuse skeemis süüdimõistetud Eesti kodanikelt konfiskeeritud vara koguni 18,6 miljoni euro eest.
Tegemist oli ulatusliku küberpettuse skeemiga ning kriminaalmenetlus oli korraga Eestis ja USA-s.
Tegevus jagunes nii, et USA-s pandi toime arvutikuriteod, see tähendab rahapesu eelkuriteod, ja Eestis suures ulatuses rahapesu kuritegeliku ühendusena. Justiitsministeeriumi selgituses toimus raha üleandmine vastastikuse õigusabi lepingu artikkel 17 lg 3 alusel. Selle kohaselt lepingupool, kelle valduses on õigusrikkumise tagajärjel saadud tulu või kuriteo toimepanemise vahendid, käsutab neid kooskõlas oma seadustega. Lepingupooled võivad üle kanda kõik või osa sellest varast või nende müümisel saadud tulu teisele lepingupoolele selles ulatuses, mis on lubatud ülekandva lepingupoole seadustega, ja tingimustel, mida ta kohaseks peab.
Samas Martin Helme toodud näide pole kriminaalmenetlus, vaid abi nõutaks halduskorras, mida asjatundjate sõnul pole varem tehtud.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/30/11752324t1hab18.jpg)