/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/12/18/11664842t1ha5b6.jpg)
Eestis elas mullu vaesusriskis 24,4 protsenti elanikkonnast, mida on rohkem kui aasta varem. Ühtlasi on Eestis vaesusriskis või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste osakaal Euroopa Liidu keskmisest suurem.
Veerand Eesti inimestest elab vaesusriskis (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurostati andmetel elas 2018. aastal Eestis vaesumise või sotsiaalse tõrjutuse ohus 318 000 inimest. Tunamullu oli vaesusriskis 305 000 inimest ehk 23,4 protsenti Eesti elanikkonnast.
Aastal 2008 oli vaesusriskis aga 291 000 inimest ehk 21,8 protsenti elanikkonnast. Seega on kümne aastaga kasvanud Eestis vaesusriskis elavate inimeste osakaal 2,6 protsendi võrra.
Euroopa Liidus tervikuna elas eelmisel aastal vaesumise või sotsiaalse tõrjutuse ohus 21,7 protsenti elanikkonnast ehk 109,2 miljonit inimest.
Kõige kõrgem vaesumise või sotsiaalse tõrjutuse ohus inimeste osakaal oli Euroopa Liidu liikmesriikidest mullu Bulgaarias, kus selliseid inimesi oli 32,8 protsenti. Järgnesid Rumeenia 32,5 protsendiga, Kreeka 31,8 protsendiga, Läti 28,4 protsendiga, Leedu 28,3 protsendiga, Itaalia 27,3 protsendiga ja Hispaania 26,1 protsendiga.
Madalaim vaesumise või sotsiaalse tõrjutuse riskis elavate inimeste osakaal oli möödunud aastal Tšehhis, kus selliseid elanikke oli 12,2 protsenti. Järgnesid Sloveenia 16,2 protsendiga, Slovakkia 16,3 protsendiga, Soome 16,5 protsendiga, Holland 16,7 protsendiga, Taani ja Prantsusmaa 17,4 protsendiga ning Austria 17,5 protsendiga.