Enam kui kümme ettevõtjate esindusorganisatsiooni leiavad, et valitsus on nende ootusi rikkunud, kui tühistas päevapealt lubatud kümnete miljonite eraldamise ressursitõhusa tootmise toetamiseks.
Ettevõtjad nõuavad valitsuselt tagasi kümneid miljoneid eurosid (6)
Täpsemalt tingis ettevõtjate pöördumise valitsuse 24. septembri otsus suunata ettevõtete ressursitõhususe meetmest ligi 39 miljonit eurot teistesse valdkondadesse.
«Leiame, et Vabariigi Valitsuse otsus rikub tööstusettevõtete põhjendatud ootusi, sest ettevõtted on teinud ettevalmistusi toetuse saamiseks ning riik lubas avada ressursitõhususe meetme investeeringu taotluste vooru selle aasta septembris-oktoobris,» seisab ettevõtjate pöördumises.
Lisaks on valitsuse otsus nende hinnangul vastuolus Eesti ja Euroopa strateegiliste eesmärkidega, tehtud ilma piisava mõjuanalüüsita ning kaasamata asjakohaseid sotsiaalpartnereid ja huvigruppe.
«Juhime tähelepanu ka sellele, et ligi 39 miljoni euro äravõtmisega ressursitõhususe meetmest võib jääda saavutamata 124 miljoni eurone ressursisääst ning tegemata võivad jääda otsesed investeeringud ressursitõhususe parandamiseks vähemalt 111 miljoni euro ulatuses,» kirjutavad ettevõtjad.
Ettevõtjate esindusorganisatsioonid teevad ettepaneku jätkata ressursitõhususe meetmega varem kavandatud mahus ehk lisada meetmesse tagasi ligi 39 miljonit eurot ning avada esimesel võimalusel investeeringu taotluste voor.
Eesti ressursitootlikkuse tõstmiseks on keskkonnaministeeriumi eestvedamisel välja töötatud ettevõtete ressursitõhususe meede, mille kogumaht oli algselt 220,7 miljonit eurot, millest 110,35 miljonit eurot on Euroopa Liidu vahendid.
Meetme alla kuuluvad neli tegevust: teadlikkuse tõstmine, spetsialistide koolitamine, auditite ehk ressursikasutuse analüüside tegemine ja investeerimine. Ülalviidatud pöördumine on seotud peamiselt investeeringute toetusega ning ressursiauditi toetusega.
Esimene investeeringu taotluste voor avati 2017. aastal ning teine voor 2018. aasta augustis. 2019. aasta oktoobris pidi avanema kolmas investeeringute voor, kuid loetud päevad enne vooru avamist tegi valitsus otsuse suunata ressursitõhususe meetmest ligi 39 miljonit muudesse valdkondadesse ning selle tulemusena ei ole võimalik oktoobris avada kolmandat investeeringute vooru. Lisaks suletakse peagi ressursiauditite toetusvoor.
Pöördumisega on liitunud järgmised ühendused:
- Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Marina Kaas
- Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Ruta Rannala
- Eesti Masinatööstuse Liit, Triin Ploompuu
- Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Katre Savi
- Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Arno Kolk
- Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Enno Rebane
- Eesti Toiduainetööstuse Liit, Sirje Potisepp
- Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Rein Voog
- Eesti Keemiatööstuse Liit, Hallar Meybaum
- Eesti Plastitööstuse Liit, Pilleriin Laanemets
- Eesti Elektritööstuse Liit, Tõnis Vare
- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Mait Palts
KOMMENTAARID
Ott Heinapuu, rahandusministeerium
Valitsus otsustas tänavu 24. septembril rahastada ettevõtetele suunatud teadus- ja arendustegevusi 38,8 miljoni euro Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditega Keskkonnaministeeriumi ressursitõhususe meetme vahenditest, mille osas ei ole tehtud projektide rahastamise otsuseid. Siit rahastatavad ettevõtete teadus- ja arendustegevused aitavad tagada ka teadus- ja arendustegevuse rahastamist tasemel 0,74 protsenti sisemajanduse koguproduktist.
Riigikogule esitatud 2020. aasta riigieelarve eelnõuga on kavandatud jäätmete ringlussevõtu toetuseks suunata täiendavalt 3 miljonit eurot CO2 kvoodi enampakkumistulu vahendeid. See puudutab ettevõtjate esindusorganisatsioonide kirjas viidatud jätkuvat vajadust rahastada jäätmete ringlussevõttu ja korduvkasutamiseks ettevalmistamist.
Kadri Kauksi, keskkonnaministeerium
Vabariigi Valitsus otsustas riigieelarve koostamisel kahjuks, et «Ettevõtete ressursitõhususe» meetmes olevad vabad vahendid suunatakse teistesse valdkondadesse, sealhulgas teadus ja arendustegevustesse.
Me kindlasti otsime võimalusi ettevõtete ressursitõhususe edendamise toetamiseks ka tulevikus. Samuti töötame selle nimel, et saaksime ressursitõhususe investeeringute toetamisega jätkata uuel 2021-2027 EL perioodil.