/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/10/14/12652763t1hd630.jpg)
Selle aasta Nobeli majanduspreemia pälvisid Abhijit Banerjee, Esther Duflo ja Michael Kremer oma eksperimentaalse lähenemise eest globaalse vaesuse leevendamisel.
Nobeli majanduspreemia läks globaalse vaesuse leevendajatele (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Michael Kremer töötab Harvardi ülikoolis ning Esther Duflo ja Abhijit Banerjee Massachusettsi tehnoloogiainstituudis (MIT). Nobeli majanduspreemia on kokku pälvinud 84 laureaati ning kokku on auhinda välja antud 51 korral, kusjuures Duflo on teine naine, kes on kunagi preemia võitnud. Preemia suurus on 9 miljonit Rootsi krooni ehk ligikaudu 830 000 eurot.
Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia sõnul on laureaatide uuring parandanud märkimisväärselt meie võimet võidelda ülemaailmse vaesusega. Vaid kahe aastakümne jooksul on nende uus katsepõhine lähenemisviis muutnud arenguökonoomikat, mis on nüüd õitsev uurimisvaldkond.
Erinevalt teistest Nobeli preemiatest ei pannud majanduspreemiale oma 1895. aasta testamendiga alust filantroop ja dünamiidi leiutaja Alfred Nobel. Majanduspreemia loodi 1968. aastal Rootsi Keskpanga 300. aastapäeva tähistamiseks ning see anti esimest korda välja 1969. aastal.