Üheksa aasta suurim hirm: Eesti majandus tiksub langusesse juba poole aasta pärast

Majanduses ootavad ees tormised ajad Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide septembrikuu hinnangutest selgub, et majanduse hetkeolukord püsib küll veel hea, kuid poole aasta pärast on seis halvem. Majanduskliima koondindikaator oli viimati -7, mis on viimase üheksa aasta halvim tulemus.

EKI eksperdid-analüütikud hindasid septembris Eesti majanduse hetkeolukorda endiselt heaks. Majandusolukord kuue kuu pärast on aga 2/3 ekspertide hinnangul halvem kui praegu. Eesti majanduse probleemidest saab endiselt esile tõsta oskustööjõu puudust, vähest innovatsiooni ja vähest usaldust valitsuse majanduspoliitika vastu.

Eratarbimise olukorda hindasid EKI eksperdid samuti endiselt heaks, kuid investeeringute olukorda mõnevõrra halvemaks kui eelmisel vaatlusel juunis. «Üldine ebakindlus maailma majanduses ja ekspordipiirangud võivad vähendada ettevõtjate valmidust investeerida,» selgitas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Hinnatõus eelseisval kuuel kuul eeldatavasti aeglustub, intressimäärad ning aktsiahinnad püsivad samuti madalamad.

Väliskaubanduse stagnatsioon

Väliskaubanduse arenguväljavaated on halvenenud ning ka kaubandusbilansi suhtes on ülekaalus pessimistlikud hinnangud. Septembri küsitluse kohaselt võib järgmisel poolaastal oodata ekspordimahu mõõdukat langust ja impordimahu püsimist samal tasemel.

«Eesti väliskaubanduse areng on suuresti sõltuv väliskeskkonnast ja sellega seotud riskidest. Üldist ebakindlust põhjustavad protektsionismiga seotud ohud maailmas, nagu Brexit ja USA tollipoliitika, mis on lähikuudel välisturgudele veelgi suuremat mõju avaldamas,» lisas Josing.

Majanduskliima koondindikaator oli -7, mis on viimase üheksa aasta halvim tulemus.

Palkade kasv kiirem kui tootlikkus

Tööstus- ja ehitussektori kindlustunde indikaator on halvem pikaajalisest keskmisest. Tööde maht järgmise kolme kuu jooksul on väiksem kui eelmise aasta III kvartalis. Siseturule suunatud jaekaubanduse ja enamiku teenidusharude kindlustunne püsib hea. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul on oluliseks probleemiks asjaolu, et palk kasvab endiselt kiiremini tootlikkusest. «See tähendab, et ettevõtted peavad rohkem panustama efektiivsuse tõstmisele digitaliseerimise ja automatiseerimise kaudu, samuti toodete ja tehnoloogia arendusse. Selleks pakume riigi poolt tuge nii EASi kui ka KredExi tööstuslaenu kaudu, samuti on avatud tootearendusmeede ja ettevõtja arenguprogramm,» lisas Reede.

Kaubad harjumuspäraselt kallid

Eesti tarbijate kindlustunne püsib parem, võrreldes pikaajalise keskmisega, ja ei ole eelmise aasta septembriga võrreldes oluliselt muutunud. Suurem osa peredest (66%) hindas septembris, et nende majanduslik olukord on sama, kui oli 12 kuud tagasi. Perede säästuvõime on erinev. Septembri tarbijabaromeetri andmetel säästis 49% peredest ja 50% kulutas kõik teenitu. Järgmise 12 kuu jooksul peab säästmist tõenäoliseks 48% vastanutest. Aastases võrdluses on oluliselt halvenenud elanike prognoos riigi majandusolukorra arengutele järgmise 12 kuu jooksul.

EKI toidukorvi maksumus on aastaga kallinenud 3,9% ja jõudnud kogu vaatlusaja (alates 1993. aastast) jooksul kõrgeimale tasemele. Hinnanguliselt jääb 2019. aasta IV kvartalis toidukorvi kallinemine 1% piiresse.