Intervjuu IT-ettevõtte personalijuhiga: kuidas hoida töötajaid enda juures

Annekatrin Rattiste Iglu kontoris Foto: Mobiilifoto

• Palga asemel hindavad töötajad arenguvõimalusi ja töö sisu
• Iglu tasub ka töötajate psühholoogiarved

Märksa enam kui palk hoiab inimesi tööandja juures professionaalse arengu võimalus, töö sisu ja see, kui mõnus ja hea neil on tööl olla, leiab peresõbraliku ettevõtte kuldmärgise nominendiks oleva IT-ettevõtte Iglu personalijuht Annekatrin Rattiste intervjuus Postimehele.

Aivar Pau: Mis konkurss see õigupoolest on ja miks teie seal osalesite?

Annekatrin Rattiste: Tegemist on sotsiaalministeeriumi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel 2016. aastal ellu kutsutud mitmeaastase programmiga, milles osalevad ettevõtted, kellele lähevad korda sellised teemad nagu töötaja- ja peresõbralikkus ning kes on määranud endale suure meetmete tegevuskava, mida hakata koostöös töötajatega paari aasta jooksul ellu viima.

Juba enne seda programmi tegime töötaja heaolu nimel väga palju, ent see programm andis hea võimaluse oma tegevused kirja panna, tähtajad määrata ning teiste parimate praktikate pealt õppida. Loodame, et saame ka enda häid kogemusi teistele edasi anda.

Kui suur ettevõte Iglu on ja kes te olete kõik ühes kontoris või olete hajutatud üle Eesti?

Meil on praegu üle 50 inimese, päris paljud on ka pikalt kodused hetkel ja naudivad lapsevanemaks olemist. Oleme kahes linnas – kontorid on Tallinnas ja Tartus – ning töötajad on umbes täpselt võrdselt kahe kontori vahel ka ära jaotunud.

Jutt käib peamiselt sellest, kuidas töötajaid motiveerida, kuidas neid kinni hoida ja mõjutada võimalikult head tööd tegema.

Jah, eks iga tööandja ju tegelikult oma töötajate heaolu nimel võimalikult palju juba teeb. Aga mõnikord on nii, et on häid mõtteid – näiteks töötajatelt tulevaid – ja need jäävad kiiremate asjade tõttu ootele. Programm heas mõttes sunnib väärtuslikke mõtteid teoks tegema. Oluline on töötajatega väga palju suhelda, nende ideid koguda ja uuendustele tähtajad määrata.

IT on teatavasti valdkond, kus inimesed armastavad väga palju liikuda, kus inimesi ostetakse sageli üle ja kus on väga palju spetsialiste puudu. Kuidas hoida Eestis aastal 2019 arendajat oma ettevõttes kinni? Millised need peamised motivaatorid on?

Arendajatel on selleks kindlasti nende töö sisu. Milline on see projekt, millega ta tegeleb. Kas ta saab seal areneda. Kes on need inimesed, kellega ta koos töötab. Ehk kogu tema professionaalse arengu toetamine.

Teiselt poolt tuleb kindlasti juurde see, kui hea on sellel inimesel ettevõttes töötada. Kui palju antakse talle vabadust aja ja koha paindlikkuse tähenduses, millised on ühistegevused, millised on perele või tervisele suunatud soodustused. Töötajaid tuleb lisaks professionaalsele huvile premeerida hea tööoleku tundega.

Meie Iglus peame ennast üheks suureks-suureks pereks, siin on hea käia tööl ja kõik muud vajadused on ka kenasti kaetud, kasvõis koos sportimine.

Te ei nimetanud kordagi sellist sõna nagu «palk»...

Me ei saa sellest üle ega ümber, et tasu on kindlasti oluline meile kõigile. Aga pigem seavad meie inimesed esikohale selle, kuidas nad saavad professionaalselt areneda, milline on nende töö sisu ning kui mõnus ja hea tal on tööl olla. Suur töötasu üksi ei hoia inimest kinni.

Aga tasu on oluline ja üleostmist IT-turul kindlasti toimub, aga see ei ole headel töötajatel võib olla alati esmane motivaator.

Kui rääkida tööoludest, siis ekstreemsemad ettevõtted nagu Telia on oma uues majas läinud nii kaugele, et inimestel ei ole üldse enam kindlaid töökohti – grupid moodustuvad lähtuvalt sellest, mis projektid parasjagu käsil on. Teises äärmuses on vast riigikogu oma kõrgete lagede ja üksikkambritega. Kus Iglu seal vahel paikneb?

Me oleme täpselt vahepeal. Tallinna kontor on meil suur kahetasandiline avatud kontor ja Tartus on rohkem tubade süsteem. Aga igal inimesel on ikkagi oma koht, mis on täpselt tema käe järele sisse seatud.

Isegi need, kes 90 protsenti töötavad kodukontoris, teavad, et kui nad tulevad kontorisse, siis on tal seal oma mõnus pesa olemas. Oma monitoridega, klaviatuuri ja kasvõi lillepotiga.

Lillepotid ja lemmikloomad on teil seega lubatud?

Lemmikloomad käivad ja lausa väga oodatakse, et nad tuleks. Ikka on tore, kui neljajalgne siin ringi jookseb.

Kas näiteks köök on olemas?

Mõlemas kontoris on köök ja see on peamine kokkusaamise koht. Kui lähed oma kohvi, teed või mahla võtma, saad just seal suhelda teiste inimestega. Me sööme ka hästi palju kooki ja põhjuseid selleks leiame väga erinevaid. Olgu selleks auto ost, tööaasta täitumine, isegi kassi sünnipäeva on tähistatud, või siis asjaolu, et ammu pole kooki söödud.

Kui rahvusvaheline on Iglu töötajaskond ja on see toonud kaasa töökeele muutuse?  

Meil on ikka väga eestikeelne seltskond. Üks tüdruk on USAst ja üks noormees Saksamaalt – nad mõlemad on Eestis mõnda aega elanud, nende elukaaslased on eestlased ja nad suhtlevad ka meiega eesti keeles.

Aga ikkagi – mille eest te peresõbralikkuse märgise saite?

Suur-suur meetmete ja tegevuste kava toetab seda, et me oleme töötajate ja nende perede sõbralikud. Meil on otsesed peredele suunatud tegevused nagu näiteks perepäevad, meil on kontorites sisustatud lastenurgad, töötajad saavad võtta pikemaid pause perega reisimiseks. Kaasame lapsi ja kaaslasi oma tegevustesse.

Lisaks muidugi see asjaolu, et kui töötaja tunneb end tööl hästi, siis viib ta selle tunde koju pere juurde kaasa. Seega iga töötaja heaolu nimel tehtav tegevus on seda toetanud.

Te olete mulle teadaolevalt esimene ettevõte, kes on otsustanud aktiivselt tegeleda ka töötajate vaimse tervisega. Millest selline suund ja kuidas te sellega tegelete?

Usume väga seda, et me ei saa inimeste töö- ja eraelu lahku lüüa. Töötaja vaimne heaolu on asi, millele iga tööandja peaks kaasa aitama.

Oleme tõesti andnud töötajatele võimaluse suhelda mitte ainult tööpsühholoogiga, vaid palju laialdasemalt. Oleme selle korraldanud niimoodi, et teeme koostööd Ambromedi kliinikuga ja meie tööandjana teame vaid nimesid, kes seal käivad. Hoolitseme vaid rahalise kulu eest, kõik muu on juba töötaja enda teha – kui tihti ta seal käib ja mis teenust täpselt saab.

Näeme, et see on hästi-hästi palju aidanud. Meie töötajad on hingega oma töö juures ja kiputakse unustama vahel, et tuleb väärtustada oma pereelu ja üldist heaolu ning tervist. Selle tasakaalu leidmist me koostöös Ambromediga aitamegi teha.

Avatud on see võimalus kõigile või tuleb enne töötajatel ankeetide abil tõestada, et nad on depressioonis?

Ei-ei! Kokkulepe ongi, et inimene peab lihtsalt ütlema, et ta hakkas seal käima ja sellest piisab. Teame vaid, et kuu lõpus on oodata arvet. Aja panemine ja muu on töötaja enda asi ja sellesse me ei sekku. Me hindame väga inimeste eraelu, tahame vaid toetada seda.

Kui suur kõige selle valguses on Iglu tööjõu voolavus?

Väga väike, vaid paar inimest aastas lahkub ja igal korral on see meile väga kurb sündmus. Kuid alati ootame neid tagasi ning samas oleme rõõmsad, kui julgetakse kogemusi saada ka kuskil mujal.

Pere- ja töötajasõbralikke tööandjaid on Eestis tunnustatud juba alates 2000. aastate algusest. Need on organisatsioonid, kes väärtustavad oma töötajaid ning panustavad peresõbralikku töökultuuri ja peavad oluliseks töö ja pereelu tasakaalu. programmi kohta saab lugeda siit.