Üllatus, üllatus! Ka Kreekale makstakse nüüd laenamise eest peale

Kreeka majandusel läheb hästi ja pensionärid nõuavad pensionitõusu. Sajad pensionärid nõudisid täna pensionitõusu Thessalonikis. Foto: Giannis Papanikos / ZUMAPRESS.com

Veel seitse aastat tagasi oli olukord, kus Kreeka ei suutnud oma laenu teenindada ning riigi päästis pankrotist ja euroala lagunemisest Euroopa Liidu, Euroopa Keskpanga (EKP) ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kriisiabi ning varasemate võlgade osaline mahakandmine. Täna ühines Kreeka nende riikidega, kellele maksti laenuvõtmise eest peale.

Nimelt müüs Kreeka valitsus täna rahvusvahelisel oksjonil 487,5 miljoni euro väärtuses 13-nädalase lunastamistähtajaga võlakirju, mille intressimäär oli miinus 0,02 protsenti. Veel augustis oli Kreeka võlakirjade tootlus (intressimäär) pluss 0,10 protsenti, kirjutab Financial Times.

Veelgi enam, teisipäeval müüs Kreeka 1,5 miljardi euro väärtuses kümneaastaseid võlakirju rekordmadala intressimääraga, 1,5 protsenti, mis on märk, et investoritel on kindlus Kreeka majanduse suhtes, mis prognooside kohaselt kasvab järgmisel aastal 2,8 protsenti.

Eriti Euroopa Keskpanga (EKP), aga ka Jaapani keskpanga rahapoliitika tulemusena on paljude Euroopa riikide võlakirjade intressimäär negatiivne. Augustis kasvas negatiivse intressimääraga võlakirjade maht üle 17 triljoni dollari, 8,7 triljoni dollari väärtuses on saanud Euroopa ja 7,3 triljoni väärtuses Aasia, täpsemalt Jaapan.

Euroopas on Prantsusmaa negatiivse intressimääraga laenude maht 2,3 triljonit dollarit (2,1 triljonit eurot), Saksamaal 2,1 triljonit dollarit (1,9 triljonit eurot) ja Hispaanial 890 miljardit dollarit (809 miljardit eurot).

Ka Eesti müüs sel suvel kohalikul oksjonil 200 miljoni euro väärtuses lühiajalisi võlakirju. Juunis müüs Eesti riigikassa 100 miljoni euro väärtuses kuuekuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on -0,063 protsenti ja 100 miljoni euro väärtuses 12-kuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on -0,19 protsenti.

Madalate intressimäärade põhjuseks on eelkõige EKP lõtv rahapoliitika, muu hulgas lubadus taasalustada novembris võlakirjade suuremahulist ostuprogrammi ehk piltlikult taasalustada rahatrükki.