/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/09/16/12565137t1h1771.jpg)
Kuna suvi on läbi, siis lähenevad pimedamad õhtud üha kiiremini. Suvised jalgrattad, tõukerattad ja rehvid pakitakse talveks ootele, mis tähendab ühtlasi ka seda, et kätte on jõudnud varaste tegutsemise hooaeg, hoiatab Gjensidige kindlustus.
Kindlustusfirma: alanud on keldrivarguste hooaeg, mida teha?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimene peaks tegema omalt pool kõik võimaliku, et vara oleks kaitstud. Silmas võiks pidada, et keldriboksis või kortermaja koridoris ei soovitata hinnalisi asju hoida ja jalgrattaid võiks hoiustada turvalisemas keldriboksis. Tihtipeale ei mõelda aga enda jaoks läbi, kuidas kaitsta vara keldris ja panipaigas, seisab firma pressiteates.
Seejuures on vähetuntud asjaolu, et kodukindlustus hoolitseb ka vara eest keldriboksis ja panipaigas. Kuigi kindlustusvõtja kohus on oma vara võimalikult hästi kaitsta, siis saab turvalisuse tagamisel appi tulla kindlustus. Oluline on aga jälgida hüvitismäära ehk kui suur kaitse on keldriboksis asuvale varale valitud.
«Leedus oli näiteks selline juhtum, kus toimus üleujutus ja elaniku kelder ujutati üle. Väljamakse oli kiire ja antud kaitsele maksimaalne, ent välja makstud 2000 eurost ei piisanud kahju täielikuks hüvitamiseks, sest boksis olid kallimad mootorrattad,» ütles Gjensidige Eesti kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk.
Tihti ei teata ka seda, et kahjukäsitluse protsessi kiiremaks ja sujuvamaks muutmiseks tasub alles hoida esemete ostutšekid. Turvalisuse tagamisel aitab Mürgi sõnul ka naabrivalve, piltide tegemine keldriboksist ja võimalusel boksi lähedusse kaamera lisamine.
Keldriboksi kaitsmiseks on erinevaid meetodeid
Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuringust selgust, et inimesed kaitsevad oma kodu erinevatel viisidel. Tulemustest tuli välja, et vastanutest kasutab 40 protsenti turvalukke, 19 protsenti koera, 16 protsenti valvesignalisatsiooni, 4 protsenti seifi, 4 protsenti tara ja 26 protsenti ei kasuta mingeid ohutusmeetmeid. Kindlustatud on kodune vara 50 protsendil vastanutest.
Nagu uuringust näha, siis turvalukud on üsna populaarne abinõu, sest turvameetodina kasutavad seda pea pooled vastanutest. Küll aga võiks meeles pidada, et ainuüksi turvalukk vara ei kaitse. «Eestis oli meil juhtum, kus majas elav perekond kinnitas jalgrattad korrektselt lukkudega batuudi külge, ent ei taibanud, et batuudi «jalga» saab hõlpsalt tõsta ning rattad koos lukkudega ära võtta,» selgitas Mürk. «Lisaks on alanud tormide aeg, kus batuudid võivad tuulega lendu tõusta,» pani Mürk südamele.
Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuringus osales 1600 inimest.