/nginx/o/2011/12/23/887618t1h74be.jpg)
Prantsuse välisminister Alain Juppé üritas siluda suhteid Suurbritanniaga pärast vihaseid sõnu, mis Brüsseli kriisikohtumise kiluvees üle La Manche’i lendama hakkasid.
Prantsusmaa ulatas Suurbritanniale oliivioksa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie suhted saavad taas suurepäraseks, kuna meil on liiga palju ühist, et lasta neil manduda,» ütles ta eile Pariisis Briti ajakirjanikele.
Juppé kinnitas ühtlasi, et Pariisi poolt edasilükatud kahepoolne tippkohtumine leiab aset veebruari keskel. Ta nimetas Briti-Prantsuse ühisosana lähedasi sõjalisi suhteid, tuumaenergiapoliitikat ja kaubandust.
Samas andis Juppé – endine peaminister ja üks president Nicolas Sarkozy lähedasemaid nõunikke – selgelt mõista, et Euroopa Liidu tuleviku ja Euroopa ühise kaitsepoliitika osas on riigid sügavalt eri meelt.
«Hiljutisi pingeid selgitaksin ma osaliselt kriisiga, kuid ka meie lähenemised on sügavalt erinevad. Brüsselis oli meil tõehetk,» ütles ta, viidates vetole, mille Britannia pani Prantsuse-Saksa initsiatiivile raiuda euroala finantsdistsipliini karmistamine ELi leppesse.
Pärast tippkohtumist halvenesid suhted veelgi, kui Prantsuse ministrid ja keskpanga juht väitsid, et Britannia AAA krediidireiting peaks kukkuma enne Prantsusmaad, sest sealne majandus on veelgi viletsamas seisus.
Juppé sõnutsi «tuleb teha kõik selle heaks, et britid oleksid pardal», viidates uue lepingu sepistamisele euroala maade ja 9 «eurovälise» vahel.
Britannial on nüüd läbirääkimistel vaatleja staatus.
Juppé ei usu aga, et Suurbritannia iial uue lepinguga liituks. «Tõde on see, et meil ei ole ELi arengu kohta sama kontseptsioon. Ja siin pole midagi uut, nii on see olnud juba ligi pool sajandit ja see süveneb üha.»
Kontrastiks sellele võtsid Prantsusmaa ja Britannia juhirolli NATO sekkumises Liibüasse ning teevad lähedast diplomaatilist koostööd Süüria ja Iraani režiimide vastu. Riigid on sõlminud lähedased sõjalised sidemed nii tuuma- kui tavarelvastuse vallas, ühiselt ehitatakse mehitamata sõjalennukit ehk drooni.
Olukorras, kus paljud riigid Fukushima katastroofi kiiluvees tuumaenergiat koomale tõmbavad, soovib Prantsusmaa kindlustada endale suurt tükki Britannia tuumatööstuse plaanitud laiendusest.
Juppé tunnistas samas, et Pariis ja London on jätkuvalt eri meelt Euroopa ühisarmee loomise küsimuses, mille pärast Britannia olevat «enam kui marus». Ta ütles, et Suurbritannia ei jaga Prantsusmaa seisukohta, et Liibüa missiooni valguses – mis toetus USA abile – tuleks luua eraldiseisvad Euroopa väeüksused.
«Ilma brittideta siin edasi liikuda ei saa,» ütles Juppé. «Nad ei ole ikka veel haakunud. Me tegeleme selle küsimusega.»
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.