Iseloom määrab sinu toidueelistuse

Laps sööb. Foto: Sille Annuk

Oled, see mida sa sööd. Selgub, et see lause kehtib ka vastupidiselt: nagu oled, nii ka sööd. See, kas inimene sööb pigem traditsiooniliselt kartuleid, jahukastet ja praeliha või püüab süüa tervislikumalt ja mitmekesiselt, sõltub iseloomust.

Eestis tehtud suur uuring leidis selged seosed iseloomuomaduste ja toidueelistuste vahel. Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna teadur Rene Mõttus koos kolleegidega uuris ligi 1700-t 18-89-aastast Eesti elanikku, kes hakanud Eesti Geenivaramu doonoriks, kirjutas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Kes mida sööb?

Esmalt täitsid uuringuosalised küsimustiku selle kohta, mida ja kui palju nad ühel tavalisel nädalal söövad. Analüüsis vaadeldi 13 eraldi toiduainet ning rühmitati selle põhjal toitumiseelistused kas terviseteadlikeks või traditsioone järgivateks. Esimesel juhul oli menüüs rohkem teravilja- ja piimatooteid, kala, juur- ja puuvilju.

Traditsioonilisema ninaesise eelistajate taldrikul leiduvad pigem kartulid, liha, vorst, viinerid ja rukkileib.

Kõik uuringuosalised täitsid testi, mille abil psühholoogid mõõdavad viit isiksuseomadust: avatust, meelekindlust, ekstravertsust, neurootilisust ja sotsiaalsust. Iga uuringuosalisele lisaks iseloomustas teda veel üks lähedane inimene või hea sõber.

Tervislikuma toiduvaliku eelistajaid said madalamaid palle neurootilisuse skaalal, samas olid nad ekstravertsemad, avatumad ja meelekindlamad. Traditsioonilisema toidu – kartulite, kastme ja liha – eelistajad paistsid silma vähema avatuse poolest.

Juba varasemates uuringutes on leitud, et inimesed, kes väldivad rasvaseid toite ja eelistavad kiudaineid, on rohkem avatumad. Avatus on iseloomujoon, mille puhul eelistab inimene vaheldust, mitmekesisust ning on aldis uusi asju proovima.

Tänavu tegi Mõttus koos oma Šotimaa kolleegidega sealsete eakate seas uuringu, millest selgus, et avatumad inimesed eelistasid Vahemeremaade dieeti – värskeid puu- ja juurvilju, kala – ja linnuliha, riisi. Nad vältisid kiirtoitu, poolfabrikaate ja magusat.

Neurootilisemad seevastu Vahemeremaade köögist suurt lugu ei pidanud ning armastasid kiirtoitu. Sotsiaalsus ja meelekindlus seostusid terviseteadliku toitumisega.

Vaja on uudishimu

Eesti uuringut kirjeldavas artiklis püstitavad teadlased hüpoteesi, et tänapäeva toiduküllases maailmas tunduvad inimestele mõned tervislikena reklaamitud toiduained võõrapärastena ning selleks, et neid proovida ja tarbida, peab olema avatum ja uudishimulikum. Kelle uudishimu on väiksem, jääb kindlamini traditsioonilisema toidulaua juurde pidama.

Eesti uuringust selgus ka, et terviseteadlikkusega paistsid silma haritumad inimesed ja naised. Väiksema haridustasemega inimesed ja mehed olid need, kelle taldrikult leiab pigem traditsioonilised kartuli, kastme ja lihatüki. Uuring ilmub uuel aastal ajakirjas Health Psychology.