Andres Lipstok: Eesti vastupanuvõime kriisile on paranenud

Eesti Panga president Andres Lipstok. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti majandus on hiljutisest langusest kiiresti taastunud, kuid kuna välismajandus järjest nõrgeneb, aeglustub peagi ka meie majanduskasv, vahendab ERR Uudised Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki arvamust. 

Majanduse kiire taastumine langusest on olnud jätkusuutlikumatel alustel kui kriisile eelnenud lühiajaline buumiperiood. Nimelt on viimaste aastate kasv tuginenud ekspordile, mitte laenuraha eest tehtavatele ühekordsetele ostudele, nagu see oli buumi ajal.

Ettevõtete konkurentsivõime on paranenud ning ühes sellega on taandunud majanduse tasakaalustamatuse ilmingud. Buumiaegne lõhe tootlikkuse ja palkade vahel on vähenenud ning aastaid püsinud jooksevkonto puudujääk on pöördunud ülejäägiks.

Kui enne kriisi kulutasid majapidamised teenitust enam, siis viimaste aastate jooksul on sissetulekud tarbimist ületanud.

Majapidamiste finantsseis on kindlamal alusel kui kolme aasta eest: hoiused on kasvanud ja laenud vähenenud. See tähendab, et Eesti majandus on paindlik. Seda kinnitab ka oodatust kiirem hõive kasv, mis on parandanud majapidamiste sissetulekuid ning vähendanud hirmu tuleviku ees.

See kõik lubab uskuda, et Eesti majandusel on praegu sisemist jõuvaru, et kas või osaliselt pehmendada välismajandusest tingitud ohtude mõju.

Eesti Panga prognoosi kohaselt majanduskasv aeglustub, kuid väliskeskkonna pingete suurenedes ei saa välistada ka langust. On selge, et aastakümnete jooksul kuhjunud probleeme ei ole võimalik lahendada üleöö, kuid kusagilt tuleb alustada.

Hätta sattunud riigid peavad taastama oma konkurentsivõime, et võita tagasi turgude usaldusväärsus, kuid see võtab aega. Erakorralistel aegadel võivad tavaolukorras tähelepanuta jäävad sündmused tekitada arutut närvilisust ning seada ohtu majanduse pikaajalisema käekäigu.

Seetõttu on tähtis, et ajutiste tagasilöökidega tegeletaks kaalutletult ja pikemat perspektiivi silmas pidades. Näiteks tuleks nõudluse lühiajalise languse korral töötajate koondamisele eelistada ajutist tööaja vähendamist.

Töötajate arvu kärpides võib juhtuda, et kui olukord normaliseerub, on kvalifitseeritud tööjõudu raske leida või tuleb töötajate pärast konkureerida välismaise palgatasemega. Pikaajalise languse korral on olukord muidugi teine.

Majanduskasvu väljavaate nõrgenedes on aga vähenenud hinnatõususurve. Maailmaturu toormehinnad, mis viimase aasta jooksul üleilmse majandusaktiivsuse taastudes tõusid, kiirendasid ka Eesti inflatsioonitempot.

Sealjuures suurenes toormehindade kasvu najal ka sisemaine hinnatõususurve, sest välismaise hinnatõusu ettekäändel oli lihtsam juurdehindlusi suurendada ja kasumeid taastada.

Viimastel kuudel on inflatsioonitempo aga aeglustunud, sest majanduskasvu halvenenud väljavaade on hinnasurvet vähendanud nii Eestis kui ka mujal.

Ehkki Eesti majanduse vastupanuvõime raskustele on paranenud, on selge, et nii väikses ja avatud majanduses ei suuda sisemaised kasvuallikad välismaiste tegurite mõju lõpmatult tasakaalustada. Madalseisu vinduma jäädes peab valitsus olema valmis uueks negatiivseks lisaeelarveks.

Selleks, et säilitada usaldusväärsus Eesti majanduspoliitika vastu ka edaspidi, peaks valitsus jätkama konservatiivset eelarvepoliitikat ning mitte taganema liiga kergekäeliselt varasemast eesmärgist jõuda eelarvega tasakaalu 2013. aastal. Ka tulevikus seisab ees raskeid aegu, kriise ja majanduslanguseid, mille üleelamiseks on reserve tarvis.

Eesti range eelarvepoliitika on meie senises majandusedus suurt rolli mänginud. See on toetanud Eesti kui kiirelt reageeriva, tõhusa ja edumeelse riigi mainet ning suurendanud usaldusväärsust meie majanduspoliitika vastu. Sestap ei asugi me praegu kriisi keskmes, vaid võime lootusrikkamalt tulevikku vaadata.