Maaeluminister Mart Järvik ütles, et asus listeeriaskandaali sattunud kalatööstust kaitsma, sest veterinaar- ja toiduamet (VTA) esines kohtuvaidluse ajal avalikkuse ees tõestamata faktidega.
Minister Järvik: VTA esines tõestamata faktidega (10)
Möödunud nädalal kajastasid mitmed meediaväljaanded, et Tallinna külje all Harku lähistel tegutseva M. V. Wooli kalatehases pesitseb muteerunud ja väga agressiivne listeeriabakter, mis on põhjustanud üle Euroopa, sealhulgas Eestis inimeste surma. Sellel nädalal asus maaeluminister Mart Järvik kalatööstust kaitsma öeldes, et tegemist on avaliku hukkamisega. Minister lisas pressiteate vahendusel, et ametnikud, kes meedia säärasele kajastusele ehk nn paralleelmenetlusele on kaasa aidanud, peavad tunnetama oma vastutust.
Järvik selgitas Postimehele, et õigusvälise «paralleelmenetluse» all mõistis ta kohtuvaidluse ajal ametniku esinemist avalikus meedias. «Esineti tõestamata faktidega. Avalikkusele esitatava informatsiooni järgi seostab VTA konkreetset ettevõtjat inimeste surmaga, terviseamet seda aga ei kinnita,» ütles minister.
Küsimusele, kas on plaanis ka ametnikud kuidagi vastutusele võtta, vastas Järvik, et seda saab ta teha vaid siis, kui ametnikud on rikkunud seadust. «Antud vaidluse puhul teeb otsuse ametnike käitumise seaduslikkuse üle kohus. Mina saan edasised otsused teha pärast kohtuotsuse väljakuulutamist ja teha seda kohtuotsuse alusel,» ütles ta.
Kohtuvaidlus VTA ja M.V. Wooli juhi Mati Vetevoolu vahel sai tegelikult alguse ka Järvikust, kes ütles Äripäevale, et soovitas ettevõtjal ameti vastu kohtusse pöörduda. Minister rõhutas, et nad ei ole kuidagi Vetevooluga tuttavad. Ta lisas, et ei soovitanud ettevõtjal kohtusse pöörduda, vaid tõdes, et M.V. Woolil selles olukorras muud üle ei jää esitatud süüdistustele vastamiseks kui pöörduda kohtusse.
VTA peadirektor Indrek Halliste ütles Järviku kriitika kohta, et mõistab soovi kaitsta Eesti toodangu ja tootjate mainet, ning kinnitas, et amet lähtub samadest põhimõtetest. «Üks VTA põhieesmärk on seista tarbijaskonnale ohutu ja kvaliteetse toidu eest,» lausus ta.
Halliste lisas, et praegusel juhul näeb VTA ennast olukorra selgitaja, mitte ettevõtja kriitikuna.
«Tuletame meelde, et M.V.Wooli seost ettevõttega kirjeldati Euroopa toiduohutusameti (EFSA) ja haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) raportis ning sellest hetkest edasi on M.V.Wool olnud meedia kõrgendatud tähelepanu all. VTA hinnangul on sellises olukorras oluline jagada inimestele täpsemaid selgitusi. Samuti, võttes aluseks näiteks «Pealtnägija» kajastuse, ei saa VTA jätta vastamata ajakirjanike teabenõudele,» rõhutas ameti juht.
Halliste lisas, et riigiasutuse kohustus on selgitada kodanikele oma tegevust ning oma selgitustes on VTA olnud võimalikult täpne ja kirjeldanud ka ühe või teise tegevuse põhjusi.
Skandaal kalatööstuse ümber puhkes esmalt kevadel, mil Taani veterinaar- ja toiduamet süüdistas M.V.Wooli tooteid kolm aastat tagasi alanud listerioosipuhangus. Eelmisel nädalal lahvatas uus skandaal ajakirjanduses, kui «Pealtnägija» ja Eesti Ekspress avaldasid samal päeval loo, kuidas kahelt surnud eestlaselt on leitud M.V.Wooli kalatehasest pärit listeeriabakter.
Nimelt kinnitas VTA, et mullu haigestus Eestis listerioosi 28 inimest, kellest seitse suri. Kuuel haigestunul ja kahel surnul leiti olevat just mainitud puhanguga seotud listeeriabakteri tüvi 1247. Sama tüvega bakter leiti M.V.Wooli tehasest ja kalatoodetest.