Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Baltika ülevõtja sai kätte vaid paari tuhande euro jagu aktsiaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Baltikat möödunud suvel päästma tulnud tegevjuht Mae Leyrer.
Baltikat möödunud suvel päästma tulnud tegevjuht Mae Leyrer. Foto: Remo Tõnismäe

Soome fond KJK Fund Sicav-SIF tegi Baltika aktsionäridele ülevõtmispakkumise kõigi aktsiate omandamiseks hinnaga 10 senti aktsia kohta, pakkumise aktseptinud aktsionärid müüsid Soome fondile vaid paari tuhande euro väärtuses ehk 20 509 rõivafirma aktsiat.

KJK alustas 3. septembril kohustusliku ülevõtmispakkumisega, mille tähtaeg saabus selle nädala kolmapäeval kell 14.

Pakkumise aktseptinud Baltika aktsionärid otsustasid ülevõtjale müüa kokku 20 509 Baltika aktsiat, mis moodustab ligikaudu 0,0379 protsenti kõigist Baltika aktsiatest.

KJK tasub 2050-eurose ostuhinna 11. oktoobril, samal päeval kantakse Baltika aktsiad ülevõtjale.

Soome fondile KJK kuulus enne ülevõtmispakkumist ligikaudu 89,69 protsenti Baltika aktsiatest, kuna täiendavaid aktsiaid vahepeal omandatud pole, kuulub neljapäeva õhtuse seisuga KJK-le 48,5 miljoni eest rõivafirma aktsiaid.

Koos ülevõtmispakkumise tulemusel omandatavate aktsiatega hakkab KJK-le seega kuuluma Baltika aktsionäride üldkoosolekul ligikaudu 89,73 protsenti kõigist häältest.

Baltika nõukogu teatas paar nädalat tagasi, et Soome fondi KJK Fund Sicav-SIF ülevõtmispakkumisel pole negatiivset mõju rõivatootjale.

Rõivatootja nõukogu liikmed leidsid siis, et ülevõtupakkumine ei mõjuta Baltika töösuhteid.

«Pakkumise dokumentide kohaselt kavatseb ülevõtja jätkata käimasoleva Baltika restruktureerimisplaaniga ning ei plaani lisaks restruktureerimisplaanis toodule viia kohe läbi muid restruktureerimismeetmeid ning muudatusi Baltika ärimudelis ega struktuuris. Samuti on pakkumisega seonduvas prospektis viidatud, et ülevõtja ei kavatse muuta Baltika registreeritud aadressi ega viia peakontorit Tallinnast teise asukohta,» märkis nõukogu oma arvamuses.

Märksõnad

Tagasi üles