/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)
/nginx/o/2019/05/22/12190020t1ha783.jpg)
Eesti kalaliidu juhi Valdur Noormägi sõnul on listeeriaskandaal tekitanud kalatööstusele väga suurt mainekahju ning hulganisti küsimusi välispartnerite seas.
Kalaliit: listeeriaskandaali tõttu kannatab kogu tööstus ja tulevased lepingud (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise nädala kolmapäeval ilmusid artiklid ja telelood, mis kirjeldasid, kuidas perefirma M.V. Wooli tehases pesitsenud listeeriabakter võib olla nakatanud inimesi, kellest mitmed on eelmisel aastal surnud. Skandaali tõttu korjas jaekett Maxima lettidelt külmsuitsu- ja soolalõhe ning soolaforelli tooted.
Kalaliidu juhi sõnul on tagajärjed aga hullemad ning selline meediakajastus mõjutab kogu Eesti turgu. Noormägi rõhutas, et kalakaubandus on väga rahvusvaheline äri - ligi 85% Eesti toodangust läheb välismaale ekspordiks. «Me ostame näiteks sisse Norra lõhe, teeme sellest tooted ja müüme üle maailm laiali. Kokkuostjate ring Euroopas on kitsas ja informatsioon ei levi mitte päevade, vaid tundidega. Meie välispartnerid on väga hästi kursis uudistes toimuvaga,» ütles ta.
Noormägi rõhutas, et kalaliidu ühene sõnum on see, et toidu tootmine peab olema inimesele ohutu, kuid olukorras, kus lõplik tõde pole selgunud, on väga vastutustundetu teemat meedias lahata. «Välispartneritele jääb arusaamatuks, et kui M.V. Wooli toodete tulemusel on inimesed surnud, nagu veterinaar-ja toiduamet meedias väidab, siis miks ei ole tehast kinni pandud. Sellest järeldatakse, et Eesti riikliku järelvalvega ei ole kõik korras. Järeldusi tehakse pooliku info põhjal ja see on äärmiselt negatiivne,» rääkis Noormägi.
Ta lisas, et skandaal mõjub kahtlemata töötuse käivetele ja tulevastele lepingutele. «See ei ole ainult lõhe või vikerforelli ehk punase kala toodete osas. See mõjutab tervet kalatööstust tervikuna,» ütles ta.