/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/09/27/12602534t1hd79d.jpg)
Neli ja pool aastat pärast Rail Balticu Pärnu reisiterminali arhitektuurikonkurssi avastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et lisaks konkursi võitjale tuleb neil läbi rääkida ka teiseks ja kolmandaks jäänutega, kirjutab ERR.
Rail Balticu reisiterminali võidutöö saatus sattus kahtluse alla (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avastus võib Rail Balticu reisiterminali senise lahenduse asemele tuua mõne teise idee.
«Kui ideekonkursil valitakse välja mitu võitjat ja ideekonkursi põhjal kavatsetakse välja kuulutamata läbirääkimistega hankemenetluse raames sõlmida projekteerimisleping ühega võitjatest, siis tuleb läbirääkimisi pidada kõigi võitjatega,» märkis Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare.
Kaunissaare sõnul avastas ka ministeerium seadusepügala alles hiljuti. «Minu meelest on ka tegemist äärmiselt ebameeldiva situatsiooniga, et see tõlgendus nüüd selline on. See on ebameeldiv nii Rail Balticu elluviijatele ehk riigile, kui ka arhitektile,» ütles Kaunissaare veel.
2015. aastal kuulutati Rail Balticu Pärnu terminali konkursi võitjaks ideekavand pealkirjaga Water Strider, mille autoriteks on Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides arhitektuuribüroost Pluss OÜ ning meeskonnaga on senini peetud läbirääkimisi, kuhu nüüd tuleb seaduse järgi kaasata ka teise ja kolmanda koha tööde autorid.