Listeeriakahtlus maksis kätte: poekett korjas perefirma kala lettidelt

M.V. Wooli üles ehitanud ettevõtja Mati Vetevool omanimelises kalapoes. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Maxima korjas esimese Eesti kaupluseketina riiulitelt listeeriaskandaali sattunud M.V. Wooli osad kalatooted.

Maxima Eesti kiiresti riknevate kaupade ostuosakonna direktor Marge Kikas ütles, et nad on tähelepanelikult jälginud sel nädalal taaslahvatanud skandaali Eesti ühe suurema kalatootmisettevõtte M.V. Wooli ümber.

Seetõttu on nad hetkel otsustanud peatada M.V. Wooli külmsuitsu- ja soolalõhe ning soolaforelli toodete müügi oma kauplustes, selgitas Kikas. Tooted eemaldati poelettidelt eile ja sellest teavitati ka firmat. Teiste toodete müügiga nad jätkavad, kuna probleem oli üksnes külmsuitsutatud ja soolatud fileega. «Kuumtöödeldud toodetel risk puudub. Listeria monocytogenes hävineb peale kuumtöötlemist juba temperatuuril 75 kraadi,» põhjendas ta.

Maximal on M.V. Wooliga olnud viimastel kuudel «oma lugu». Eesti Ekspress kirjutas sel nädalal, et augustis avastas Veterinaar- ja Toiduamet listeeriabakteri justnimelt Tallinna Haabersti Maximast. Kala kuulus M.V. Woolile.

Kaup on täiesti ohutu

Maximale teadaolevalt saatis M.V. Wool seepeale teabenõude Veterinaar- ja toiduametile, sooviga saada vastus, kas nende ettevõtte tooted on inimestele ohutud. «Me omalt poolt jääme ootama ettevõtte poolseid selgitusi ja garantiisid vastavate toodete ohutuse kohta,» lisas ta.

Teised Eesti suuremad poeketid ütlesid Postimehele, et nemad jätkavad Hüürul asuva kalatöösturi toodetega kauplemist. Rimi kvaliteedijuht Algis Murumaa tunnistas, et juhtunu on muutnud nad ettevaatlikuks, mistõttu palusid nad M.V. Woolilt täiendavad analüüse. Need on olnud bakterist priid. «Samas oleme juba tootjale teada andnud, et suurendatud tähelepanu all on ka tulevased kaubapartiid,» märkis ta. 

Äraootaval seisukohal on ka Coop ja Prisma, mille esindajad ütlesid, et nemad juhinduvad otsuste tegemisel VTAst. Kui amet kinnitab, et kala on ohutu, müüvad nad seda edasi. Seni pole vastupidiseid signaale vähemalt tulnud. 

Ka Selver jätkab M.V. Wooli toodete müüki. Eestimaise poeketi kommunikatsioonijuht Rivo Veski põhjendas, et Wooli kalatooted on kontrollitud vastavalt veterinaar- ja toiduameti kehtestatud nõuetele ning on täiesti ohutud. «Jätkame toodete müügiga,» kinnitas Veski.

Samas pidi ta tunnistama, et viimastel päevadel on nad täheldanud Wooli toodete müügi langust. Samas ei kehtivat see vaid Wooli lõhe ja forelli kohta, vaid kalasegmendi kohta laiemalt. «Paari päeva põhjal järeldusi teha on veel siiski vara,» märkis Veski.

Mineviku pikad varjud

Sel nädalal ilmusid artiklid ja telelood, mis kirjeldasid, kuidas perefirma M.V. Wooli tehases pesitsenud listeeriabakter võib olla nakatanud inimesi, kellest mitmed on eelmisel aastal surnud. Näiteks kahel listerioosi surnud eestlasel tuvastati konkreetne puhangutüvi 1247, mida leiti ka M.V. Wooli tehasest ja kalatoodetest.

Veterinaaramet on Listeria monocytogenesi bakterit leidnud M.V. Wooli kalast nii tänavu märtsis kui ka augustis. See, et bakter elab tehases edasi, on ameti sõnul vägagi tõenäoline. Teisalt on ettevõte proovide võtmise vaidlustanud ega ole tulemustega nõus.

M.V. Wooli omanik ja juht Mati Vetevool vastas karmidele kahtlustele, et nemad on kõik õigesti teinud. Ta põhjendas, et alates kevadest on tema tehasest võetud üle 600 proovi, mis vastavad kõik rahvusvahelistele normidele ja kinnitavad, et tema kala on täiesti ohutu. Lisaks pesevad nad tootmisliini desoveega iga päev mitu korda.

Vetevool tunnistas, et ehkki mullu tehasest leitud listeeriabakteri tüvi ühtis sellega, millesse inimesed surid, ei saa teha sellest otsest järeldust, et nende kala on kurja juur. «Kujutage ette, kui palju teisi tootjaid meil on, kust see võis samuti tulla ja keda pole nii palju testitud kui meid,» rääkis ettevõtja.

Mis on listerioos?

Bakteri Listeria monocytogenes põhjustatud nakkushaigus, mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi ning avaldub palaviku, meningiidi ehk ajukelmepõletiku või seedetrakti häiretena.

Haiguspuhangu põhjuseks on saastunud loomsete toiduainete tarvitamine, sealhulgas ebapiisavalt kuumutatud lihatooted, toores puu- ja köögivili, pastöriseerimata piim ja sellest toodetud juust.

Haiguse peiteperiood kestab 3–70 päeva, keskmiselt kolm nädalat.

Allikas: terviseamet