Nii mõnelgi küünlal puudub vajalik ohutusteave

Mesilasvahast küünlad. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Tarbijakaitseamet kontrollis selle aasta novembris küünaldel nõuetekohase ohutusteabe märkimist ning 12 juhul 74st avastati rikkumisi.

Enamasti seisnesid rikkumised nõuetekohase ohuteabe (kas sõnalise või pildilise) puudumises. Küünalde ohutuse tagamiseks ning oskuspäraseks kasutamiseks peab neil olema õige ja täpne märgistus.

Seadustest tulenevalt peab küünalde märgistusel olema esitatud:

• küünla nimetus (juhul, kui ei ole üheselt arusaadav selle otstarve, nt õueküünal, veeküünal);
• ohutusinstruktsioonid;
• tootja/importija andmed.

Ohutusinstruktsioonid tulenevad standardist ja peavad olema kas sõnalisel kui pildilisel kujul.

Lahtikirjutatult on levinumad ohutusjuhendid järgmised:

• «ära jäta põlevat küünalt järelevalveta»;
• «hoia küünalt laste ja loomade eest»;
• «hoia küünalt eemal süttivatest esemetest»;
• «kasutades mitut küünalt korraga, jäta küünalde vahele vähemalt …. cm».

Sageli on ohutusalane teave esitatud pildireana.

Võõrkeelsed hoiatused peavad olema tõlgitud eesti keelde. Kui hoiatusi ei ole võimalik paigaldada küünlale või pakendile (nt konteineris müüdavad lauaküünlad), siis peavad need hoiatused olema väljas kauba vahetus läheduses.

Lisaks ohutusinstruktsioonidele peab kirjas olema ka see, millises keskkonnas küünal kasutatav on – nt õueküünal, veeküünal vms. Kui tegemist on lõhnaküünlaga, siis peab ka see olema ära märgitud.

Lisaks tuleb tähelepanu pöörata erikujulistele (õunakujulised, koogikujulised vms) küünaldele, mida võib eksitava välimuse tõttu käsitleda ohtlike toodetena. Viimase all mõeldakse toodet, mis ei ole söödav, kuid mille suurus, lõhn, värvus, välimus, kuju, pakend või märgistus on selline, et tarbija, eelkõige laps, võib seda ekslikult pidada toiduks ja selle suhupanemine, imemine või allaneelamine võib olla ohtlik ning põhjustada tervisekahjustusi.