/nginx/o/2011/12/22/886616t1hadab.jpg)
IBK majandusinstituudi teadlase Cho Bong Hyuni arvates on Põhja-Korea parim näide sellest, kuivõrd ebaõnnestunuks võib pidada suletud majanduse mudelit, vahendab Talouselämä.
Teadlane: Põhja-Korea majandus on jäänud toppama «keskaega»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Korea värskel liidril Kim Jong-unil tuleb nüüd otsustada, kas hoida riigi majandust endiselt suletuna või avada see välisturgudele nii, nagu seda tegi omal ajal Hiina.
2010. aastal moodustas Põhja-Korea SKT Korea panga hinnangul 20,3 miljardit eurot. Riigi eksport moodustas 3,2 miljardit eurot, samal ajal oli Lõuna-Korea ekspordimahuks 683 miljardit eurot.
Samas on Põhja-Koreal oma lõunanaabrist rohkem maavarasid ja põhjalikum tööstusbaas ning turu avanemisel pöörduks riigi majandus kasvule.
Põhja-Korea on olnud majandusabist sõltuv alates 1990ndate aastate keskpaigast, mil riigis suri nälga ca 2 miljonit inimest.
ÜRO hinnangul vajab Põhja-Korea 24 miljonist elanikust toiduabi hetkel 5 miljonit elanikku.