/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/03/10/11856097t1hcc8b.jpg)
Eesti Omanike Keskliidu hinnangul toob valitsuse kavandatav maade korraline hindamine kaasa maamaksutõusu.
Omanike keskliit ähvardab: valitsuse plaan võib järsult maamaksu tõsta (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omanike keskliidu esimehe Priidu Pärna sõnul räägitakse praegu küll maade ümberhindamisest, mida pole aastaid tehtud, kuid kaugem eesmärk on tema sõnul siiski koguda omavalitsustele rohkem maksutulu. «Sellega rikub valitsus lubatud maksurahu,» ütles ta pressiteate vahendusel.
Maade korraline hindamine tooks Pärna hinnangul kaasa kümnetele tuhandetele kinnisvara omanikele maksutõusu, arvestades asjaolu, et väga paljud omavalitsused rakendavad maa maksustamisel maksimaalset lubatud maksumäära ehk 2,5 protsenti maa maksustamishinnast.
Omanike keskliidu esimehe sõnul on riigil maade tegelik hind praegugi teada, sest aastaid on maa-amet notaribüroode kaudu saanud info kõikide kinnisvaratehingute hindadest, mis võimaldab leida piirkonna turuhinna.
«Maade hindamisel tuleb seega teha restart ka maade maksustamisel ja maa hinna korrigeerimine ei tohi automaatselt tuua kaasa maamaksu tõusu kordades. Ükski maks pole Eesti Vabariigis tõusnud kordades! Maade oluliselt kõrgem maksustamine oleks ebaõiglane õigusvastaselt võõrandatud maa tagasisaanute suhtes, kuna nende maa ja hooned olid 50 aastat ebaseaduslikult okupeeriva riigi valduses,» rõhutas Pärna.
Ta lisas, et paljud omanikud on oma maatükkide eest niigi riigile võlgu, tasudes järelmaksugraafiku alusel alles maade erastamishinda. «Maamaksu järsk tõus viiks tulemuseni, kus paljud omanikud peavad oma maad ja metsad müüma suurtele kinnisvara- ja metsahaldusettevõtetele ning sellega loobuma oma pensionisambast,» tõdes Pärna.
Omanike keskliidu hinnangul tuleb seega säilitada kodualune maamaksuvabastus. «Maamaksutõusu tingimustes tuleb kindlasti seadusega lahendada aastaid kestnud probleem, kus eluruumi koduna kasutavad omanikud peavad tasuma jätkuvalt maamaksu seetõttu, et nende majas on ka äriruumid ja maatükil on liitsihtotstarve,» leiab liit.
ERR kirjutas eelmisel nädalal, et valitsus plaanib tuleva aasta alguses otsustada maade korralise hindamise üle.
Maa maksustamise aluseks oleva maa väärtus leitakse korraliste hindamiste käigus. Neid hindamisi on Eestis läbi viidud kolmel korral – 1993. aastal, 1996. aastal ja 2001. aastal. Seega viimati hinnati maade väärtust 18 aastat tagasi.
Eesti Omanike Keskliit on 1994. aastal loodud vabaühendus, mis esindab 63 000 kodu- ja maaomaniku huve.