/nginx/o/2011/10/22/802032t1h3e00.jpg)
Üks prominentsemaid Kreeka riigivõlakirjadega koormatud riskifonde ähvardab kohtuga, kui pügamised tulevad liiga sügavad. Euroala juhtide kava Kreeka võlga kähku kärpida ei pruugi toimida.
Juhtiv fond ähvardab Kreekat kohtuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madridis baseeruv Vega Asset Management, mis oli investorite «juukselõikuste» läbirääkimiste komitee algkooseisus, kirjutas kaasinvestoritele, et kaalub Kreeka kohtusse andmist, kui korstnasse tuleks kirjutada üle poole võlakirjade puhtast nüüdisväärtusest.
«Vega hinnangul ei ole valitsussektori praegusi seisukohti arvestades enam tõenäoline, et vabatahtlikud kaotused tuleksid 50 protsenti või alla selle,» kirjutas 7. detsembril Vega tippjuht Jesús Sáa Requejo.
«Meil tuleb hakata kaaluma kõiki olemasolevaid võimalusi, kuidas keelduda üle 50-protsendilistest kaotustest.»
Vega, mis on end läbirääkimiste komiteest taandanud, keeldus kommentaaridest.
Kreeka riigivõlakirjade diil on uue 130 miljardi eurose abipaketi alustala. Võlakirjade hoidjad leppisid oktoobris kokku 50-protsendilise «juukselõikusega» võlakirjade nimiväärtuselt.
Ametnikud rehkendasid, et Kreeka 350 miljardi eurose võlamäe pealt oleks seega maha kühveldatud ligikaudu 100 miljardi eurone kiht.
Euroopa liidrid lootsid saada asjaga aastavahetuseks ühele poole. Kavas on võlakirjavahetus, investorid saaksid oma praeguste võlakirjade vastu uued, mis on väärt vähem.
20. märtsil tuleb Kreekal maksta tagasi 14,4 miljardi euro eest võlakirju. Ametnikud pingutavad kõigest väest, et diil hea ajavaruga tehtud saaks, sest siis ei peaks Ateena kogu summat tasuma.
Kokkuleppest on aga asi kaugel ning investorite esindajate sõnutsi ei ole nende seisukohad detailide asjus üksteisele lähenenud. Isegi kui pügamine kui selline tuleks 50 protsenti nimiväärtuselt, võib uute võlakirjade väärtus pikemas perspektiivis oluliselt kõikuda – sõltuvalt intressimääradest ja nende edasistest kohendamistest.
Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos ütles sel nädalal, et kokkulepe on lähedal. Kaks Kreeka tipp-pankurit tunnistasid, et Ateena on nõustunud väljastama uusi võlakirju Briti seaduste all, mis tagab investoritele kindlustunde, et Kreekal on tulevikus keerukas neile uusi kaotusi kraesse kallata.
Erainvestoritele lähedaste allikate sõnutsi ei ole aga kaugeltki paigas uute 30-aastaste riigivõlakirjade intressimäärad.
Ühe allika sõnutsi vihastas Vegat ka Kreeka, ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi suhtumine. Muuhulgas olevat Euroopa Keskpank keeldunud ise oma Kreeka võlakirjadelt kaotusi kandmast ega lubavat suruda kaotusi peale ka Kreeka pankadele, mis on sisuliselt Kreeka riigi eestkostealused.
Võlakirjavahetus tähendaks erainvestoritele ilmselt seda, et nad saaksid sularahas 15 protsenti praegustest võlakirjadest, lisaks 30-aastaseid riigivõlakirju 35 protsendi ulatuses vanade võlakirjade väärtusest. Intressimäär tuleks ilmselt 4,5-5,5 protsenti, ütles üks pankur. IMF on ennustanud 4 protsenti.
IMF on hoiatanud, et kui ei tule erainvestorite «praktiliselt 100-protsendilist kaasalöömist», siis ei ole võimalik Kreeka võlga jätkusuutlikule tasemele tuua. Mis tähendab, et Vega seisukoht on väga problemaatiline.
Kreeka on asunud keeldumisteks valmistuma. Kaalumisel on grupihagide kirjutamine Kreeka riigivõlakirjaseadusse, mis võimaldaks valitsusel kehtestada ühepoolselt keeldujaile juukselõikusi, kui teatud protsent investoritest – näiteks 70-75 protsenti neist – oleksid pügamisega pärid.
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.