Uuring: laenukoormuse kasv paneb inimesi oma elu kindlustama

BNS
Copy
Tervisega seotud riskide kindlustamiseks on elukindlustus, kriitiliste haiguste kindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus ja ka vabatahtlik ravikindlustus lisaks riiklikule ravikindlustusele.
Tervisega seotud riskide kindlustamiseks on elukindlustus, kriitiliste haiguste kindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus ja ka vabatahtlik ravikindlustus lisaks riiklikule ravikindlustusele. Foto: Shutter

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute ASi koostöös valminud uuringu kohaselt on pooltel 18–64-aastastel inimestel laenukohustusi, sealhulgas liisinguid, uuringust selgus ka, et enamik suurema laenukohustusega elanikke on teinud elukindlustuse, samas kui väiksema laenukohustusega inimestel on elukindlustust vähem.

Kindlustusseltside liidu juhi Mart Jesse sõnul on laenukohustus sagedamini 31–50-aastastel ja lastega inimestel. «Kui üks pereliige jääks töövõimetuks või kui perekond jääks püsivalt ühest sissetulekust ilma, siis 19 protsenti peredest ei saaks rahaliselt hakkama, kuid 61 protsendi perede hinnangul see majanduslikku toimetulekut ei mõjutaks,» selgitas Jesse uuringu tulemusi.

«Kui perel on laen ja juhtub traagiline sündmus, siis muutub laenu tasumine ja igapäevaste kulude kandmine oluliselt raskemaks. Eriti haavatavad on selles osas lastega pered. Samas on inimestel võimalik neid riske elukindlustuse abil maandada,» ütles Jesse.

Uuring näitas, et majanduslik toimetulek ilma ühe pereliikme sissetulekuta on seotud pere sissetuleku tasemega – mida jõukam pere, seda lihtsam on edaspidi hakkama saada ka teistel pereliikmetel ja vastupidi.

Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuhi Eleriin Reinmanni sõnul panevad suuremad laenukohustused inimesi rohkem võimalike riskide peale mõtlema. «Iga kolmas kodulaenu võtja sõlmib laenukindlustuslepingu. Kui laenusaaja kaotab õnnetuse või haiguse tõttu töövõime või sureb, maksab tema eest laenu tagasi kindlustus ja kodu jääb perele,» ütles Reinmann. «Iga laenaja jaoks on tähtis, et võetud kohustus ei jääks iseendale või lähedastele koormaks. Kliendid, kes mõtlevad lisaks laenukohustusele ka muude riskide peale, valivad laiema kaitsega elukindlustuse.»

Elukindlustus aitab perel rahaliselt toime tulla, kui üht pereliiget peaks tabama raske terviserike, õnnetus või surm. Elukindlustust tehakse oma lähedaste kaitseks, et säästa neid rahalistest raskustest. Eriti oluline on see laenu või liisingu olemasolul, mille tasumine ilma ühe pereliikme sissetulekuta oleks üle jõu käiv.

Juulis valminud uuringu «Kindlustatus ja hoiakud kindlustusteenustesse» veebipõhisele küsimustikule vastas 1015 inimest vanuses 18–64 eluaastat.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles