N, 2.02.2023

Taas päevakorral: kas riik võiks maksta omal soovil töölt lahkunuile

Aivar Pau
, ajakirjanik
Taas päevakorral: kas riik võiks maksta omal soovil töölt lahkunuile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Töötuskindlustus
Töötuskindlustus Foto: Pm

Ametnikud pole lõplikult maha matnud masu ajal unarusse jäetud ideed hakata pakkuma sotsiaalset garantiid ka inimesele, kes on otsustanud oma soovil või poolte kokkuleppel töökoha üles öelda.

«Selline võimalus annaks töösuhetele juurde paindlikust ja töötegijale suurema vabaduse. Kui inimene tunneb, et töösuhe on ennast ammendanud, siis sotsiaalsete garantiide olemasolul on tal suurem kindlustunne võtta ette muutusi – minna töölt ära, et otsida uus töö, või võtta aega ümberõppimiseks, et leida unistuste töö,» selgitas tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, kes idee vabatahtliku töötuse kompenseerimisest taas päevakorda tõstis.

Augusti lõpus oli Eestis 31 660 registreeritud töötut, mida on ligikaudu 550 inimest rohkem kui eelmise aasta lõpus.

​Töökohas hammastega kinni

Praegu ei lahku inimene üldjuhul vanast töökohast enne, kui uus leitud. Kes see ikka tahab leida end olukorrast, et vana on läinud, aga uut pole. Seega oleks vabatahtlik töötus üks variant plindrist välja tulla.

«On ju teada, et kui inimene pole motiveeritud töötama, on ka tema töö tulemused kehvad. Elu on näidanud, et on ka selliseid olukordi, kui töösuhte jätkamine on inimesele samahästi kui võimatu – olgu põhjuseks siis tööl valitsev õhkkond, tervis või perekondlik olukord,» tõdes Maripuu.

Ta märkis, et inimese tervise ja arengu huvides on sel juhul sobiv lahendus töölt ära minna, tööturul ringi vaadata ja leida endale sobivam koht.

«Olgem ausad, vaid vähesed saavad endale täna sellist luksust lubada, sest säästusid ju pole, mille abil endale kuu-paar uue töökoha otsimiseks võtta. Raha tuleb teenida, peret üleval pidada. Nii oleks hüvitis abiks tööotsingute ajal mõningase sissetuleku tagamiseks,» ütles tööinspektsiooni juht.

Samal ajal käivad ministeeriumis ettevalmistused.

«Vabatahtlikult töötuks jäänud inimestele hüvitiste maksmise teema on meil plaanis kirjutada töötushüvitiste väljatöötamiskavatsusse,» ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Sten Andreas ​Ehrlich.

Täpsemalt lubab ministeerium ettepanekutest ja lahendusevariantidest rääkida aasta lõpus või uue alguses, kui saadab seadusemuudatuste kavatsuse huvigruppidele ja teistele osalistele tutvumiseks.

Koda kiidab mõtte heaks

Kaubandus-tööstuskoda leiab, et Maret Maripuu taaselustatud mõttel on mitmeid häid külgi.

«Need tagavad finantsturvalisuse ning annavad suurema paindlikkuse puhuks, kui inimene peab töölt lahkuma,» ütles koja esindaja Kaur Orgusaar.

Kuid sellega kaasnevad tema sõnul ohud: näiteks skeemitamine töötasuga või lisasurve tööturule, kus olukord on niigi pingeline – praegune süsteem motiveerib inimesi pigem tööle naasma.

Maripuu ise kahtleb, kas riigieelarve pingeline seis seadusandjal tema ettepaneku üle rõõmustada lubab. «Töötuskindlustushüvitiste saajate ringi laiendamine ehk omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkujatele hüvitise maksmine on teema, mille kohta võiks ütelda, et vaim on valmis arutama, aga liha ehk riigieelarve seda ilmselt ei võimalda juba eos,» pakkus Maripuu.

Kümme aastat tagasi kehtima hakanud uue töölepingu seaduse vastuvõtmise eel arutleti vabatahtliku töötuse üle pikalt ja laialt. Alguses oli plaanis, et töötuskindlustushüvitise saajate ringi laiendatakse töötajate ja teenistujate võrra, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel. Seda aga vaid siis, kui kindlustatu on eelmisest 60 kuust tööd teinud vähemalt 48. Hüvitise suurus oleks plaani järgi olnud 40 protsenti palgast.

Toonagi ei tulnud kõne allagi, et hüvitist võiks saada töötaja, kes vallandati töökohustuse rikkumise pärast, või midagi samalaadset.

Märksõnad
Tagasi üles