/nginx/o/2011/12/22/885968t1h642a.jpg)
Iga viies Eesti täiskasvanu pole eales internetti kasutanud ning naised on meestest usinamad surfajad.
Eesti naised on meestest agaramad neti kasutajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Euroopas on meeste hulgas regulaarseid internetikasutajaid veidi rohkem kui naiste seas, siis Eestis on see vastupidi — naised kasutavad internetti meestest enam, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik Mari Soiela statistikablogis.
Eurostati andmetel polnud tänavu euroliidu 16- kuni 74-aastastest 24 protsenti kunagi internetti kasutanud, Eestis oli see näit aga 20 protsenti.
Internetti mittekasutanud elanikke jääb küll iga aastaga vähemaks, aga vähenemise tempo on aeglustumas.
Tänavu kasutas kaks kolmandikku euroliidu elanikest internetti iga päev või vähemalt kord nädalas (nn regulaarsed internetikasutajad). Kõige rohkem oli regulaarseid internetikasutajaid Rootsis ja Hollandis, kõige vähem Rumeenias. Eestis oli regulaarseid internetikasutajaid veidi rohkem kui Euroopas keskmiselt. Vanuserühmades 16–24 ja 25–54 oli Eestis regulaarseid internetikasutajaid rohkem kui vastavates vanuserühmades ELis keskmiselt, ent vanuserühmas 55–74 vähem.
Internetikasutust mõjutab ka haridustase, kuid Eestis vähem kui Euroopas keskmiselt. Kui teistes riikides oli regulaarseid internetikasutajaid kõrg-, kesk- ning põhi- või madalama haridusega elanike hulgas vastavalt 92, 71 ja 45 protsenti, Eestis 86, 70 ja 62 protsenti.
Koduse internetiühendusega leibkondi oli ELis 73 protsenti, püsiühendusega 68 protsenti. Eesti jääb koduse internetiühenduse leviku poolest Euroopa keskmisele veidi alla — 2011. aastal oli kodune internetiühendus 71protsendil Eesti leibkondadest.
Eestis on viimasel aastal suurenenud koduse internetiühendusega ja püsiühendusega leibkondade vahe. See on tingitud sellest, et Eurostati uuringus pole interneti püsiühenduse hulka arvatud üha enam populaarsust koguv internetiühendus mobiiltelefonivõrgu kaudu.
Koduse internetiühenduse olemasolu on tugevalt mõjutatud leibkonna suurusest. Eestis oli 2011. aastal kodune internetiühendus veidi enam kui pooltel ühe täiskasvanuga leibkondadest, samas kahe või enama täiskasvanu ja lastega leibkondadest peaaegu kõigil. Eelmiste aastate põhjal võib väita, et leibkondade suurus mõjutab koduse internetiühenduse olemasolu ka mujal Euroopas, kuid Eestis on mõju oluliselt tugevam kui Euroopas keskmiselt.