/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/04/13/11946799t1hdf83.jpg)
Eesti Haiglate Liit soovib uue vedelkütuse seaduse täiendamist biolisandiga kütuse kasutamise erandiga haiglatele, et tagada elutähtsa teenuse katkematut osutamist.
Haiglad tahavad biolisandiga kütuse kasutamise erandit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hädaolukorra seaduse järgi on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud võtma kasutusele elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid. See hõlmab ka vajadust tagada pidev varustatus elektrienergiaga, et elutähtsate teenuste osutamine ei katkeks ühelgi ajahetkel, märkis haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule pöördumises majandus- ja taristuminister Taavi Aasale.
«Haiglad on soetanud selleks elektrigeneraatorid, mis kasutavad diislikütust, et tagada tervishoiuteenuse osutamine ka elektrikatkestuse korral. Vedelkütuse seaduses on sätestatud, et biokütuse koguenergia osakaal on hetkel vähemalt 6,4 protsenti ja alates 1. jaanuarist 2020 peab see olema vähemalt 10 protsenti ja mitte vähem kui 6,4 protsenti tarbimisse lubatud kütuse igas liitris,» ütles Sule.
Ta märkis, et biolisandiga diiselkütuse kasutamine elektrigeneraatorites on probleemne. Kuna generaatorid ei ole igapäevases kasutuses, siis seisavad generaatorid kütusega. Biolisandiga diislikütus ohustab tema sõnul aga generaatorite töökindlust.
«Ida-Tallinna Keskhaigla poolt Tallinna Tehnikaülikooli teadlastelt tellitud ekspertarvamusest ilmneb, et tegelik biolisandiga kütuse kasutuskogemus on suhteliselt lühike. Tankimise järel seisma jäänud biodiislis algavad oksüdeerumisprotsessid, mis muudavad puhta diisliga võrreldes biolisandiga diislikütuse säilivusajaks kuus kuud. Eksperdid toovad välja, et biodiisli vananemine põhjustab biodiisli koostise ja sellest tulenevalt ka biodiisli omaduste muutumist,» kirjutas Sule.
Tema sõnul on biolisandiga diislikütuse mahutitest väljapumpamine ja utiliseerimine mitu korda aastas ebamajanduslik. Lisaks ei ole tagatud ka biolisandiga kütuse sama kvaliteet seismise ajal, mistõttu võib hädaolukorras generaator töötamast lakata, seda eriti talvisel ajal, seades niimoodi ohtu patsientide tervise ja elu.
«Biolisandiga diislikütuse nõrk stabiilsus ja sellega kaasnev kahjulikkus elektrigeneraatoritele tõstavad väga oluliselt vältimatu abi katkestuse ohtu ning toovad haiglale väga suured rahalised väljaminekud, mida võib võrdsustada riiklikult esilekutsutud majandusliku kahjuga. Kulutused selleks tuleb katta patsientide ravimiseks mõeldud rahast. Lisaks oleks see ka keskkonda kahjustav tegevus, kuna vana kütus tuleks lihtsalt ära põletada,» nentis haiglate liidu juhatuse esimees.
Sule märkis, et eelkirjeldatud probleem puudutab kõiki haiglaid, kes on elutähtsa teenuse osutajad ja kes kasutavad elektrigeneraatoreid. Seetõttu teeb haiglate liit ettepaneku täiendada vedelkütuse seadust biolisandiga kütuse kasutamise erandiga haiglatele tagamaks elutähtsa teenuse katkematut osutamist.
Järgmise aasta 1. jaanuarist peab igas tarbimisse lubatud mootoribensiini ja diislikütuse liitris olema füüsiliselt või statistiliselt biokütust 10 protsenti.