Faktid ei valeta: EKRE võimu ajal on välistööjõu sissevool mehiselt kasvanud

Ehitussektor on üks valdkondi, kus välistööjõuga rohkem probleeme. Pilt on illustreeriv. Foto: Tairo Lutter

Välistööjõu piiramist lubanud EKRE esimesed neli võimukuud on tegelikkuses kaasa toonud välismaa päritolu tööjõu sissevoolu olulise kasvu, kuid juba järgmisel aastal ähvardavad jõustuda olulised piirangud seoses elamislubade väljaandmisega.

Siseministeeriumi statistika kohaselt tegi politsei- ja piirivalveamet möödunud aastal ajavahemikul 1. maist kuni 17. septembrini 8440  lühiajalise töötamise registreerimise otsust ja 503 esmakordset tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise otsust.

Kui panna siia kõrvale käesoleva aasta statistika, siis alates 1. maist – kaks päeva pärast uue valitsuse ametisse astumist kuni tänaseni – on langetatud koguni 12 408 lühiajalise töötamise registreerimise otsust ja 369 esmakordset tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise otsust.

See tähendab, et aastases võrdluses on lühiajalise töötamise registreeringute arv kasvanud 3968 võrra ning esmakordsete tähtajaliste elamislubade arv on vähenenud 134 võrra.

Kui vaadata kogu möödunud aastat, siis  2018. aastal tegi PPA  19 802 lühiajalise töötamise registreerimise otsust ja sel aastal on alates jaanuarist langetatud neid otsuseid 23 167. Mis puudutab esmakordseid tähtajalise elamisloa numbreid, siis 2018. aastal andis PPA neid välja 1850 ja sel aastal on jaanuarist tänaseni neid väljastatud 1878.

«Kehtestame range piirangu võõrtööjõu sisseveole, et soodustada palgakasvu Eestis,» nii kõlas lause EKRE valimisprogrammis.

Töötamiseks mõeldud elamislubade arv kahaneb poole võrra

Siseministeerium on tulnud välja ettepanekuga kehtestada 2020. aasta sisserände piirarvuks 1314, mis iseenesest ei ole võrreldes käesoleva aastaga erakordne näitaja, kuid vähem kui pool sellest kvoodist on suunatud töötamiseks mõeldud elamislubadele. 648 elamisluba antakse nimelt välja vaid kaaluka riikliku huvi korral, mille üheks tingimuseks on mõne ministri isiklik toetuskiri ja kooskõlastus siseministeeriumiga.

Lisaks soovib riik väga täpselt reguleerida, millistes valdkondades üldse antakse elamisluba töötamiseks.

Kvoodid oleksid järgmised:

• töötlevas tööstuses: 311 (sel aastal sai elamisloa töötamiseks töötlevas tööstuses 668 välismaalast)
• info ja side: 195 (sel aastal 376)
• veondus ja laondus: 91
• haridus: 39
• tervishoid: 13

Muudes valdkondades töötamiseks ei ole võimalik järgmisel aastal elamisluba töötamiseks taotleda.