:format(webp)/nginx/o/2019/08/22/12490907t1hacfa.jpg)
Täna kohtusid Haapsalus PPA vastutavad ametnikud ja Haapsalu merepäästeüksuse töötajad. Kohtumise teemaks oli Haapsalu merepäästeüksuse võimalik likvideerimine.
PPA Haapsalu merepäästeüksus on plaanis sulgeda sel sügisel pärast navigatsioonihooaja lõppu, teatas ajaleht Lääne Elu. Plaani teostumisel jääks merepääste korraldamine Haapsalu piirkonnas vabatahtlike merepäästjate õlule.
«Haapsalu üksuse kaotamine võeti kaalumisele, sest piirkonnas on tugevad vabatahtlike ühendused ja riik on panustanud nende võimekuse suurendamisse,» ütles ajalehele Lääne Elu PPA juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla.
Haapsalus tegutseb Lääne-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühm, vabatahtlikud merepäästjad on olemas ka Vormsil.
Infot politsei- ja piirivalveameti plaani kohta laekus esialgu napilt. Lääne Elus palusid PPA ametnikud selle kohta artiklit mitte avaldada. Vastuseks Postimehe küsimustele edastas PPA pressiesindaja Kristi Raidla juhtivkorrakaitseametniku Marge Kohtla selgituse:
«PPA peab kindlasti suurendama oma laevastiku reageerimisvõimet, et saaksime õnnetusjuhtumi korral operatiivselt abi osutada kaugemal merealal, kuhu praegu ei reageeri vabatahtlikud ega ükski teine riigiasutus. Samuti on vaja lisaressurssi, et täita teisi PPA ülesandeid, muuhulgas piirivalve ja õiguskorrakaitse funktsioone. Selleks on laevadel vaja täiendavat meeskonda ning ressurssi kütusele ja hooldustele.
Politsei- ja piirivalveamet arutab praegu vabatahtlike ja prefektuuridega, kuidas korraldada kogu Eestis merepäästesündmustele reageerimine nii, et parimal moel ära kasutada vabatahtlike ja partnerasutuste ressurssi ning tugevdada PPA enda võimekust kaugemal merealal, kuhu ei reageeri vabatahtlikud ega ükski teine riigiasutus.
Merepäästeüksuse töö ümberkorraldamisel saame suunata ressursi PPA laevastiku võimekuse suurendamiseks. Riik on panustanud rahaliselt sellesse, et toetada vabatahtlike merepäästeühingute tekkimist ja kindlasti teeb seda ka edaspidi. Samas võimestame läbi võimalike muudatuste vabatahtlikke merepäästjaid ja kordoneid/jaoskondi/teenistuskohti, kuhu näeme tugevate merepäästeüksuste tekkimist.
Haapsalu merepäästevõimekuse võtsime kaalumisele, sest piirkonnas on aastaringses valmisolekus väga tugevad vabatahtlike ühingud ning riik on süsteemselt panustanud nende võimekuse suurendamisse. Lisaks 24/7 valmisolekus vabatahtlike ühingutele on piirkonnas veepäästevõimekus ka päästeametil ja seal paiknevad ka veeteede ameti, keskkonnainspektsiooni ja Eesti Lootsi alused. Väikesaartel politsei abi vajavate sündmuste korral saame kasutada erinevate partnerite paate. Arutame partneritega, kuidas nende võimekust ja juhtumite arvu arvestades oleks merepääste tagatud, juhul kui PPA reageeriks Väinamerele ja Haapsalu lahele Kärdlast.
Olulised on nii erinevate partnerite võimekus konkreetses piirkonnas kui ka seal reageerimist vajavate merepäästesündmuste hulk. Haapsalu piirkonnas on merepäästesündmusi aastas kümmekond ning neist enamik on juhtumid, kus lõppenud kütusevaru või tehnilise rikke tõttu vajatakse pukseerimisabi või palutakse abi navigeerimisel. Õnnetusseisundina käsitletud õnnetusi ei olnud eelmisel aastal Haapsalu piirkonnas ühtegi ning varasematel aastatel on neid olnud aastas paar.
Oleme praegu läbirääkimiste faasis, täna oli kohtumine Haapsalu jaoskonna meeskonnaga, lisaks oleme kohtunud ka vabatahtlike merepäästjatega. Enne lõplike otsuste tegemist arutame võimalusi Haapsalu jaoskonnaga ning jätkame kohtumisi vabatahtlike merepäästjatega.
Praeguses faasis pole otsuseid ühegi ametikoha kohta, kuid PPA eesmärk on pakkuda kõigile muudatusega seotud inimestele ümberõpet töötamaks laevastikus või muul ametikohal, sest nende inimeste kogemus ja oskused on meie jaoks väga väärtuslikud.»
/nginx/o/2018/11/07/11554903t1h5e12.jpg)