Naftahinnad jätkasid esmaspäeval kiiret tõusu pärast seda, kui nädalavahetusel tabas Saudi Araabia suurimat naftatehast droonirünnak, mis häiris tugevalt globaalset toodangut.
Naftahinnad tõusevad plahvatusliku kiirusega (11)
Globaalse hinnaindeksina kasutatava Brenti toornafta hind tõusis esmaspäevase kauplemispäeva alguses kuni 20 protsenti, kuid taandus lõpuks 14,6 protsendi peale 69 dollarit barreli kohta. Brenti jaoks oli tegu suurima ühepäevase tõusuga viimase 30 aasta jooksul. USA toornafta tõusis 14,7 protsenti hinnale 62,90 dollarit barreli kohta, mis on suurim ühepäevane tõus pärast 2009. aasta jaanuari.
Hinnad tõusid algselt pärast õnnetust 18 protsenti, kuid USA president Donald Trumpi pühapäeva õhtul tehtud lubadus kasutada vajadusel Ühendriikide naftareservere tõmbas hinnad natuke alla. USA-l on maailma suurimad naftareservid.
Vaatamata järsule hinnatõusule pole Brent (vähemalt praegu) ületanud oma viimase 12 kuu kõige kallimat seisu. Mullu oktoobris tõusis Brenti barreli hind 86,29 dollarini. West Texas Intermediate kerkis toona üle 76 dollari barreli kohta.
Teisipäeva hommiku seisuga on Brent natuke langenud, 0,92 protsenti ja West Texas Intermediate on langenud 1,37 protsenti.
Laupäeval toimunud droonirünnakud tabasid Saudi Araabia riikliku naftafirma Aramco rafineerimistehast ja läheduses paiknevat naftavälja. Tegu on maailma suurima naftatootmiskompleksiga, mis moodustab ligemale poole Saudi Araabia kogutoodangust ja umbes viis protsenti globaalsest toodangust.
Aramco sõnul võtab tootmise taastamine tõenäoliselt nädalaid, sest kahjustused on suured ja kohapeal lõõmavad hiiglaslikud tulekahjud. Saudi Araabia on lubanud teha puudujäägi tootmises tasa oma naftareservidega ja seepärast vähemalt esialgu kütusehinnad märkimisväärselt ei tõuse. Küll aga hoiatavad mitmed analüütikud, et kui tootmise taastamine võtab rohkem kui kuus nädalat, siis tõuseb nafta hind ilmselt üle 75 dollari barreli kohta ja üles liiguvad ka kütusehinnad.
Märksa raskemini prognoositav faktor on praegu USA – Saudi Araabia – Iraani suhted, mille järsk pingestumine võib pöörata hinnad sootuks peapeale. USA süüdistab rünnakutes Iraani ning viimane on pildunud vastuseks vaid solvanguid. Samuti kaaperdas Iraan esmaspäeval Hormuzi väina lähedal järjekordse naftatankeri, mis suundus Araabia Ühendemiraatide poole.
Maailma aktsiaturud läksid esmaspäeval kergesse langusesse, kuid siiani pole börsid intsidendile veel tugevalt reageerinud. Küll aga on hakanud koos nafta hinnaga tõusma naftatootjate aktsiate väärtus. Energiasektor oli esmaspäeval ainus positiivne sektor S&P 500 indeksis, mis langes kokku 0,3 protsenti.