Sajad miljonid äridesse: toetused ettevõtjatele kasvasid mullu hüppeliselt

Pildil Jaak Aab. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti riik ja Euroopa Liit toetasid möödunud aastal Eesti ettevõtlust kokku 350,6 miljoni euroga, summa kasvas aastaga 13,4 protsenti, selgub rahandusministeeriumi koostatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi ülevaatest.

«Toetasime ühiskonnale vajalikke valdkondi, näiteks keskkonnakaitset, teadus- ja arendustegevust ning regionaalset arengut,» ütles riigihalduse minister Jaak Aab. «Hea meel on tõdeda, et kasvas teiste hulgas mulle südamelähedane regionaalne abi, et paremini panustada üle Eesti näiteks investeeringutesse põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks.»

Rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi rõhutas, et kuna toetuste summad on märkimisväärsed, siis on ministeeriumi fookus jätkuvalt riigiabi valdkonna nõustamisel ja koolitusel. «Riigiabi reeglite põhjalik tundmine aitab parimal viisil korraldada riigiabi andmist ning siin soovime olla hea partner, et toetada riigiabireeglite järgimist toetuste andmisel.»

Riigiabi anti mullu 304,2 miljonit eurot ja selle osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli 1,18 protsenti. Riigiabist enamik ehk 90,5 protsenti ehk 275,4 miljonit eurot anti toetustena. Järgnesid 9,5 protsendi ehk 28,8 miljoni euroga maksuvabastused ja maksusoodustused. Väike osa ehk pisut üle 0,1 miljoni euro anti tagatise vormis.

Riigiabi kogumahu suurenemist mõjutas eelkõige horisontaalse riigiabi kasv 29,5 miljoni euro võrra, valdkondlikult seatud eesmärkide toetamiseks anti kokku 248,3 miljonit eurot. Üle poole riigiabist ehk 157,9 miljonit eurot eraldati keskkonnakaitseabiks. Anti kütuse aktsiisisoodustust põllumajandussektoris ja hakati rakendama uut toetust biometaanituru arendamise toetamiseks. Lisaks kasvasid toetused elektrienergiat tootvate käitiste moderniseerimiseks ja kaugküttesüsteemide investeeringteks.

Kasvas ka riigiabi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, mida anti kokku 66,1 miljonit eurot. Suuremahulist abikava viib ellu kultuuriministeerium, näiteks toetati Eesti audiovisuaalsektorit ja Eesti kultuuri tutvustamist maailmas. Tallinna Kultuuriamet toetas Tallinna lauluväljaku renoveerimist.

Veel anti abi 13,3 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuseks, mis kasvas aastaga 5,2 miljonit eurot peamiselt EASi rakendatava ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetme ja SA Archimedes rakendusuuringute toetusmeetme arvelt. 

Regionaalabi moodustas 11,1 miljonit eurot, kasvades aastaga 29 protsenti. Näiteks PRIA toetas keskmiste ja suurettevõtete investeeringuid põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks. 

Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antud abi moodustas 10,5 miljonit eurot ja see oli peamiselt seotud kultuuriministeeriumi spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristu arendamise kava rakendamise ning Riigi Tugiteenuste Keskuse väljamaksetega piirkondade konkurentsivõime programmist, millega toetati näiteks investeeringuid Kuressaare kogupere- ja elamuskeskusse Hõbevalge ning Kiviõli seikluskeskusse.

Lisaks anti erinevateks eesmärkideks ja erinevate tegevusvaldkondade toetamiseks vähese tähtsusega abi kokku 46,3 miljonit eurot, mis on 8,7 protsenti rohkem, kui aasta varem. Ka vähese tähtsusega abist enamik ehk 98,7 protsenti anti toetustena.

Tutvu ülevaatega 2018. aastal Eestis antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta rahandusministeeriumi kodulehel.

Horisontaalne riigiabi on teadus- ja arendustegevuseabi, keskkonnakaitseabi, abi VKEdele, tööhõiveabi, koolitusabi, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, abi spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule ning abi kohalikule taristule. Regionaalabi on regionaalarengu edendamiseks suunatud riigiabi. Vähese tähtsusega abi  on seotud ettevõtjapõhise abi ülemmääraga, mis sõltub tegevusvaldkonnast, mille toetamiseks abi antakse. Sektoraalne riigiabi on põllumajandus- ja kalandussektorile ning transpordisektorile antud riigiabi.