Droonirünnaku mõju: kütus Eesti tanklates kallineb

Naftapuurtorn Foto: Lucy Nicholson / Reuters/Scanpix

Eesti suurimad kütusemüüjad ütlevad kui ühest suust, et naftaturgude edasisi arenguid on keeruline hinnata, kuid kui ebamäärasus püsib, jõuab ligi 4 sendine hinnatõus peagi ka kohalikesse tanklatesse.

Alexela Gupi juhatuse liige Alan Vaht selgitas, et tootmisest rünnaku tulemusel kadunud 5,7 miljonit barrelit naftat on laias laastus 5,7 protsenti maailma päevasest vajadusest. Vahti sõnul on kütuste maailmahinnad juba tõusnud kümnendiku võrra ning nende jõudmine vahetult tarbijani sõltub sellest, kas ja kui kiiresti suudab Saudi Araabia taastada tootmise. Samuti sellest, kas ja kui suures mahus võtavad USA ja Saudi Araabia kasutusele reservid, mida nad on lubanud teha, kuid seda tuleb tõestada ka tegudega. Lootust kiirele paranemisele annab Saudi Araabia teade, et suudab juba esmaspäeval taastada kolmandiku tootmisest.

«Ajalooliselt meie ja maailmaturud ei käi väga tihti ühte jalga,» vastas Vaht küsimusele, millal hinnatõus Eesti tanklatesse jõuab. Ta selgitas, et esmaspäeviti tõuseb hind nii või naa, kuid see ei sõltu veel maailmahinnast. Tulevik aga sõltubki sellest, kui pikalt olukord kestab. Kui hind püsib nädala jooksul kõrge, siis võiks tanklates kütusehinnad umbes nelja sendi võrra tõusta uuel nädalal, ennustas Vaht. Kui turg rahuneb, siis ei pruugi hinnatõus Eesti tanklatesse üldse jõuda.

«Väga keeruline on hinnata, kuidas turg lähiajal liikuma hakkab. Võime vaid arutleda teatud stsenaariumide ümber info baasil, mis hetkel teada on,» möönis ka Neste.

«Kui pärast uudist ja esimest šokki kerkis Brenti toornafta hind enam kui 10 dollarit barrelilt, kauplevad turud nüüd, enne Euroopa avamist, +6 dollarit barrel. See õnneks praegu väga suurt hirmu hinnatõusule ei peegelda,» selgitas turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste. Ta tõi võrdluseks, et aprillis ja mais oli toornafta hind üle 70 dollari barrelist.

Ta nõustus Vahtiga, öeldes et lähiaja hinnaliikumist võib mõjutada eelkõige see, kui kaua võtab kahjude parandamine aega ja kas USA või mõni teine riik võtab kasutusele vastumeetmed, näiteks Iraani vastu. Pidurdav mõju hinnatõusule on ka praegusel USA poliitikal, sest kiire hinnakasv ei mõjuks Trumpi tagasivalimise kampaaniale positiivselt.

«Kui toornafta hind kerkib 6 dollarit barrelilt, tähendab see umbes 4 senti hinnatõusu liitri kohta jaemüügis. Kuna tänased sisseostuhinnad kujunesid eelmise nädala keskpaiga hindade keskmisest, siis praegu see muutus meid veel ei mõjuta. Homne noteering võiks juba olla mõjutatud antud muutusest,» rääkis Sülluste.

Ka Olerexi tegevjuhi Piret Milleri sõnul mõjutavad nädalavahetusel Saudi Araabia naftataristut tabanud droonirünnakud kütuse hinda Eesti tanklates viitega. «Üsna kindlalt saab väita, et sellised rünnakud ei muuda naftahinda odavamaks, aga vastust teab vaid turg,» ütles Miller BNS-ile.

Ta selgitas, et naftasaadustega kauplemine käib perioodide keskmiste baasil ning iga suur kõikumine on turuosalistele täiendav risk ja ebastabiilsus. «Kütuse hinda tanklates mõjutavad sellised sündmused ja nende järelkaja viitega ning kõikumised sõltuvad käimasolevate tehingute struktuurist, olemusest ja ajastusest,» märkis Miller.

Laupäeval tabas Saudi Araabia riikliku naftafirma Aramco rajatisi kaks droonirünnakut, mille tulemusel vähenes maailma suurima naftaeksportija toodang poole võrra ning globaalne naftatootmine ligi 5 protsenti.

Iraani toetatud Jeemeni huthimässulised võtsid rünnaku eest vastutuse, kuid USA ametnike sõnul on vastutajaks Iraan. Teheran eitab oma osalust.

Esmaspäeval tõusis järsult ka nafta hind maailmaturul. Londoni Põhjamere Brenti futuuri hind kerkis turu avanemisel 12 dollarit ehk pea 20 protsenti. Tegu oli dollarite mõttes suurima kasvuga alates 1988. aastast.

New Yorgi toornafta ehk West Texas Intermediate'i (WTI) barrelihind kerkis 8 dollarit ehk 15 protsenti. Päeva vältel on kasv veidi taandunud, kuid on endiselt umbes 10 protsendi juures.