Absurdne olukord: põllumaa saab vanematelt kätte vaid FIEna

Sügiskünd. Foto: Margus Ansu

Eestis valitseb praegu olukord, kus vanemad saavad põllumaa kasutusõiguse lastele üle anda vaid juhul, kui viimane on füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE. Osaühingu või aktsiaseltsi omanikud võivad pärandusest suu puhtaks pühkida.

Maareformi seadus ütleb, et kui talupidaja või põllumees ei soovi ega jõua enam tegevust jätkata, võib ta piltlikult öeldes põllud ja heinamaad kas sugulastele või lastele edasi kasutada anda. Selle eesmärk on ühelt poolt hoida elu maapiirkonnas ning teiselt poolt säilitada põllumajandusliku tootmise järjepidevust perekonnas. Ehk et lapsed võtaksid vanemate elutöö üle.

Ometi on siin ette veeretatud takistused, kuna põllumaa saab pereliikmele pärandada üksnes tingimusel, et uus omanik on FIE. Samas on teada, et FIEde arv on viimastel aastatel järjepidevalt kukkunud, kuna nende maksukoormus on kõrgem. Seetõttu eelistatakse ettevõtlusvormina pigem osaühingut. Kuid OÜ omanikuna maa kasutusõigust sulle ei anta.

Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et selline olukord pole mõistlik. Oletame, et noor pereliige tegeleb juba põllumajandusega, kasvatades porgandeid ja kartuleid ja müües neid osaühingu kaudu edasi. Sel juhul tuleks tal vanematelt maa ja talu kättesaamiseks hakata veel FIEks, mis tooks Madise sõnul kaasa kaks eri tüüpi raamatupidamist ehk põhjendamatult palju bürokraatiat.

Kui vanem generatsioon püüab põllumajandusmaa lapsele edasi anda, võidakse temaga kasutusvalduse leping lõpetada ja teda trahvida. Lisaks jääb noorem põlvkond koheselt ilma maa omandamise õigusest. Madise leiab, et nii jäik seadusandlus takistab põllumajanduslikku ettevõtlust ega aita kuidagi kaasa traditsiooniliste maaharimisviiside säilitamisele.

Lisaks on keeruline osaühingu kaudu maa kasutusõiguse saanud inimesel küsida PRIAlt või teistelt asutustelt toetusi. Ka toetuste saamiseks tuleks tal end FIEks registreerida, mis on Madise arvates taas kord ebamõistlik. Tema arvates sunnib see asjatult kombineerima ega innusta kuidagi nooremaid pereliikmeid talupidamist üle võtma.

Neil põhjustel palub õiguskantsler seadus ümber vaadata. Selle tarvis pöördus ta juba riigikogu maaelukomisjoni esimehe, endise ministri Tarmo Tamme poole.

Eelkirjeldatud probleemi juured ulatuvad tagasi aastasse 1991, mil käivitus Eesti üks keerukaim ja pea igaüht puudutav maareform. Maareformi eesmärk oli heastada ülekohus, mille Nõukogude võim oli 1940. aasta suvel Eesti okupeerimisega tekitanud, kui ühe suletõmbega riigistati maa ja kaotati maaomanikud.

Maareformi eesmärk oli kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes seejuures endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest. Nii tagastati või kompenseeriti endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa.