/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/09/14/12557489t1ha401.jpg)
Kreeka taotles reedel euroalalt luba Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) laenude ennetähtaegseks tagasimaksmiseks.
Kreeka tahab võla ennetähtaegselt tagasi maksta (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka uus paremtsentristist rahandusminister Christos Staikouras esitas palve oma esimesel euroala rahandusministrite kohtumisel.
«Ma tervitan säärast varast tagasimakset väga lihtsal põhjusel: see suurendab Kreeka riigivõla jätkusuutlikkust,» sõnas Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) juht Klaus Regling.
Regling lisas, et kui esitatakse ametlik palve, siis võtab selle heakskiitmine umbes kaks kuud.
ESM, mille nõukokku kuuluvad 19 euroala riigi rahandusministrid, on Kreeka suurim võlausaldaja.
Kreeka liigsed kulutused viisid kümme aastat tagasi suure euroala kriisini, mis ähvardas rahaliidu hävitada.
Sestsaadik on Ateena läbi viinud valusaid reforme vastutasuks 289 miljardi euro suurusele võlaabile Euroopa Liidu, Euroopa Keskpanga (ECB) ja IMF-i poolt.
Kreeka viimane rahvusvaheline abiprogramm sai läbi 2018. aasta augustis.
Kreeka riigivõlg on aga endiselt kõrge. Praegu on see umbes 335 miljardit eurot ehk 180 protsenti riigi mullusest sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Bloomberg kirjutas, et Kreeka valitsus loodab IMFile tagasi maksta 2,9 miljardit eurot. Kokku võlgneb riik Washingtonis baseeruvale organisatsioonile 8,8 miljardit eurot.
Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákis tegi nädal tagasi teatavaks uued «hulljulged reformid» ja fiskaalmeetmed, et meelitada riiki välisinvesteeringuid.
Tänu reformidele taastab Kreeka usaldusväärsuse, mis soodustavad investeeringuid, loovad uut rikkust ja suurendavad tööhõivet, ütles ta iga-aastasel Thessaloniki rahvusvahelisel messil.
Äriühingute tulumaksu langetatakse 28 protsendilt 24-le ning maksu dividendidele 10 protsendilt viiele, lisas ta.
Mitsotákis lubas ka leevendada madalapalgaliste inimeste makse ning rakendada meetmeid riigi suure ehitussektori toetuseks.
Juulis peaministriks saanud Mitsotákis seadis oma valitsuse prioriteediks majanduskasvu ja investeeringute hoogustamise.
Augustis külastas ta Prantsusmaad, Saksamaad ja Hollandit, et julgustada sealseid investoreid kasutama ära võimalusi, mida tema uus konservatiivne valitsus pakub.
Kuigi Kreeka on hakanud taastuma kuus aastat kestnud majandussurutisest ja ligi aastakümne pikkusest võlakriisist, on riigi majandus endiselt habras.