Ametnik: palun, ärme levita juttu, et biokütus on halb

Kütuse tankimine. Pilt on illustratiivne. Foto: Marianne Loorents

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ametnik Rein Vaks ütles, et see foon, nagu oleksid biokütused halvad, ei ole õige. «Palun ärme levita seda,» kutsus ta üles.

«Äärmiselt oluline on toonitada, et puhaste kütuste poole liikumine on üleilmne trend ja me ei tohiks siin kuidagi sabas sörkida,» ütles ta sel nädalal toimunud Äripäeva kütusekonverentsil. Vaks töötab MKMis energiaturgude valdkonnajuhina.

Kuuldes, kui palju on diisli tarbimine ja diiselautode kasutamine kas või viimase 10 aasta jooksul Eestis kasvanud (loe lähemalt siit), leidis ta, et see on mõneti problemaatiline. «Me peaksime olema suunanäitajad, et me ei too saastavaid kütuseid tagasi. Me ei saa diislikütuse juurde tagasi minna,» kõlas tema seisukoht.

Vaks leidis, et kuigi biokütuste pealetung on Euroopa Liidus paratamatu, saame me Eestis süsteemi paindlikuna hoida. See tähendab, et iga kütusemüüja saab alates järgmisest aastast ise otsustada, mis hetkel ja kui suure sisaldusega biokütuseid ta müüb. Vastav eelnõu on ministeeriumis juba valminud ja jõuab peagi valitsusse.

Praktikas tähendab see, et müüja võib näiteks talvel, mil etanooli maailmaturu hind on kallim, lisada seda bensiinile vähem, ja suvel, mil hinnad on soodsamad, jällegi rohkem. Sisuliselt võib etanooli või biodiisli kogus kütuseliitris kõikuda nullist kuni 10 protsendini.

Lisaks võib ettevõtja taastuvenergia eesmärgid saavutada ka kodumaise biogaasi ehk biometaani müügiga. Vaks hindas, et biogaas on seni Eestis hästi vastu võetud ja selle turg jätkab tulevikus kasvamist. Tema sõnul räägib biometaani kasuks ka see, et tegemist on täielikult kodumaise päritoluga kütusega. Samuti on võimalik biokütuse statistikaga kaubelda. See tähendab, et need, kes biokütust üle normi segavad, saavad statistikat müüa neile, kel seda puudu jääb. 

Vaks puudutas oma ettekandes neid ettevõtteid ja asutusi, kes on soovinud biokütuse kasutamisest pääseda. Seni on nende hulgas olnud kalurid, põllumehed, kaugküttefirmad, vee-ettevõtted ja päästeamet. Vaksi sõnul on tegemist «jõudsalt ülepingutatud reaktsiooniga turult» ning peale kaitseväe ei vaja erandit sisuliselt keegi, välja arvatud mõned elutähtsad generaatorid. «Erandite vajadus on äärmiselt väike,» lisas ta.

Kaitsevägi ja kaitseliit on biokütustest priid, et säilitada lahingvalmidus, kuna biokütus kipub pikemaajalisel ladustamisel riknema. Ametnik selgitas, et pikaajalisel hoiustamisel rikneb vaid esimese põlvkonna biokütus (FAME), mis on toodetud põllukultuuridest. Uuematel kütustel seda probleemi enam ei ole.

Biokütuste vastaseid on palju

Biokütuste kohta on varem kriitiliselt sõna võtnud mitmed kütusemüüjad, sealhulgas Alexela omanik Heiti Hääl, kes ütles hiljuti intervjuus Postimehele, et biodiisli ja etanooli segamine kütusesse on täiesti arulage ning tema hinnangul hästi üles puhutud PR-mull.

«Eriti ebamõistlik on Euroopa Liidu nõue, mis lööb kõiki ühe puuga ega arvesta kliima- ja tooraine kättesaadavuse erinevusi näiteks Lõuna-Hispaanias ja Põhja-Eestis. Kahjuks pole praegu poliitikute hulgas ühtegi nii munadega venda, kes ütleks, et ühtlane biokütuse segamise nõue on lollus,» ütles ta.

Autoliidu AMTELi juht Arno Sillat on öelnud, et biokütused on natukene poliitiline populism, viidates sellele, et kuigi Euroopa Liit võimleb keskkonnasäästlikkuse nimel kõvasti, siis moodustame me siiski vaid ühe kuuendiku tervest maailmas. «Kui ülejäänud maailm saastab rõõmsalt edasi, siis mis kasu sellest on?» 

Seevastu Martin Helme tõmbas eelmisel nädalal aga pidurit eelnõule, mis oleks vabastanud kaitseväe ja kaitseliidu sõidukid biokütuse kasutamise kohustusest.

Helme leidis, et valikuline erand kaitsejõu sõidukitele pole õige. Ta põhjendas kirjas majandusministeeriumile, et biolisandiga segatud fossiilkütuse kasutamise probleemidest on rääkinud teisedki sektorid, näiteks põllumajandus, mistõttu tuleb asi uuesti üle vaadata ja leida teistsugune lahendus.

Biokütuse kohta on sõna võtnud ka teine EKRE juhtivpoliitik, maaeluminister Mart Järvik, kelle hinnangul võib biolisandiga diislikütus ilmade jahenedes hakata Eestis suuri probleeme tekitama.