Välistööjõud saab Eestis üha rohkem petta

Ehitaja. Pilt on illustratiivne. Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Enamjaolt Ukrainast, Moldovast ja Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimesed pöörduvad üha enam juristide poole, kuna tööandjad pole täitnud kokkulepitud lubadusi ning sagedane on nii-öelda mustalt tasumine.

Üldiselt jõuavad võõrtöölised juristi jutule viimases hädas ning enamjaolt on probleem töölepinguga seonduv, eeskätt töötasu. On palju juhtumeid, kus tööleping on küll sõlmitud, kuid töötaja seda ise näinud ei ole. Sagedased on ka olukorrad, kus töölepingusse on politsei- ja piirivalveameti nõudmisel kirjutatud võõrtöölise palkamiseks ettenähtud summa, näiteks 1200 eurot, kuid töötajale tasutakse üksnes 600.

Eesti Õigusbüroo tööõigusjuristi Katrin Martise sõnul pole tema nii intensiivset võõrtööliste tungi juristi vastuvõtule näinud.

«Ühelt poolt on kena, et nad julgevad abi otsida ning üldjuhul saamegi neid aidata. Teisalt teeb aga kurvaks see, et meie tööandjad neid sageli ära kasutavad ning töötasudega susserdavad. PPA on ette näinud kindlad palgatasemed eri kvalifikatsiooniga võõrtööjõule, kuid ega neid tasemeid väga järgima ei kiputa ning sageli on võõramaalasel nii hea meel töökoha üle, et ta ei julge küsida ei töölepingut ega ka näiteks ületundide eest töötasu,» rääkis Martis.

Ta meenutab ühte tööandjast klienti, kes tuli nõustamisele ning küsis juristilt konkreetselt – kuidas peaksin käituma, kui ma ei soovi ukrainlase töötasult makse tasuda. «Eks tööandjaid on loomulikult erinevaid, kuid minu kogemus pigem näitab seda, et Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest saabunud tööjõudu soovitakse võimalikult soodsalt tööle rakendada, hiilides mööda seadustest ja nõuetest. Eks siin peab riik olukorda analüüsima ning võtma kasutusele vastavad meetmed, et võõrtöölistega seonduv oleks paremini kontrollitav,» lisas Martis.

Kahe ja poole aastaga on tööõiguse küsimustes Eesti Õigusbüroo poole pöördutud 1806 korral, enim on töövaidlusi olnud Tallinnas (1099), Tartus (173) ning Narvas (142).